KOKKUVÕTE küsimustikest ja külade tuuridest teemal: Koostöövõimalused VIGALA valla kodanike ja omavalitsuse vahel

I
Üldandmed

Küsimustike jagati laiali ~ 50, tagasi laekus 23 küsimustikku. Küsimustikku jagati tuuridel, raamatukogus ja tuuride eestvedajate kaudu.

Vigala valla viiel külatuuril osales:
10.02 - Ojapere-Kausi-Kesu-Avaste - 19 inimest
17.02 - Oese-Vanamõisa-Tõnumaa – 36 inimest
25.02 - Kivi-Vigala-Naravere-Pallika-Jädivere-Leibre-Konnapere-Sääla - 25 inimest
3.03 - Vana-Vigala-Tiduvere- Läti-Paljasmaa-Maivälja - 36 inimest
10.03 - Kivi-Vigala – Araste-Kurevere-Päärdu-Palase-Manni-Rääski - 23 inimest
Kokku: 139 osalejat.

Vastanud:
- küla elanik: 14 vastajat
- küla või seltsi esindaja: 4 vastajat
- valla ametnik: 2 vastajat
- ettevõtja: 2 vastajat
- suvitaja: 1 vastaja

Vanus
- kuni 17: 0 vastajat
- 18- 26: 0
- 27- 55: 13 vastajat
- 56 -..: 10 vastajat

Vanuseliselt jäid küsimustikus esindamata noored, kelle arvamuse ja ettepanekute väljaselgitamiseks oleks mõistlik läbi viida üks Vigala valla noorte ümarlaud koos valla esindajatega.

Tuuridel olid esindatud kõik vanusegrupid ning kõikidel tuuridel osalesid ka valla volikogu ja vallavalitsuse töötajaid. Vigala vallavanem osales kõikidel tuuridel. Silma jäi aga, et kodanike poolt osales tuuridel rohkem Vana-Vigala kui Kivi-Vigala inimesi.

II osa
Koostööst seni

Küsitluse põhjal vastati informatsiooni saamise kohta vallas toimuvast järgmiselt:
Jah, piisavalt : 4 vastajat
Võiks rohkem saada: 6 vastajat
Ei saa informatsiooni: 4 vastajat

Informatsiooni saadi järgmistest kanalitest :
- internet, 3 vastajat (eraldi toodi välja, et tänane valla koduleht on kehv ning ei kajasta piisavalt infot)
- valla ajaleht 14 vastajat
- kohtumised 5 vastajat
- kuulutus 3 vastajat
- e-post 1 vastaja
- külanaiste jutt 1 vastaja

Oma algatusi, ettepanekuid omavalitsusele oli esitanud:
Jah, olen - 10 vastajat
Ei ole - 9 vastajat
4 vastajat jättis märkimata.

Oma ettepanekud esitati vallavalitsusele:
- Seoses külaliikumisega kohtuti omavalitsuse ametnikega koosolekul - 3 vastajat
- Käisin omavalitsuses, helistan - 4 vastajat
- Külakoosolekutel ühiselt otsustatud küsimused on külavanem valda edasi andnud - suhtlemine on käinud läbi külavanema - 1 vastaja
- Käin vallas, osalen kultuurikomisjoni töös, ettepanekud olen esitanud suuliselt - 1 vastaja
- Kohtumine valla spetsialistiga - 1 vastaja

Esitatud ettepanekutega arvestati järgmiselt:
- Mitte eriti - 2 vastajat
- Ei - 1 vastaja
- Jah - 5 vastajat
- Ei ole külapoolset initsiatiivi toetatud - 1 vastaja
- Nii palju arvestati kui võimalik - 1 vastaja.

Muud kommentaarid senise Vigala inimeste ja valla koostöö kohta:
- Koostöö võiks parem olla
- Täna jääb info seisma kusagile, vajalik oleks ühine ümarlaud. Vallal on toredad üritused – spordipäev, vallapidu, aukodanike traditsioon, raamatu jagamine.
- Valla inimesed ei taha tõepoolest head koostööd teha – ehk on vähe pingutatud
- Mujal valdades jagatakse kiriku kaudu kingitusi lastele suurtest peredest, mille on kokku pannud Ameerika lapsed oma vanematega. Võiks ju ka meie kirik midagi sellist organiseerida.
- Valla ametnikud toetavad koostööd, kuid ei organiseeri koostööd. Puudub innustav suhtumine – tee oma asja, kui soovid, aga ega see meisse eriti ei puutu
- Koostöö ei ole veel hoogu sisse võtnud, aga võib-olla pole kellegi meelest seda vajagi
- Mitte eriti elav huvi valla külaelanike elu-olu vastu
- Üldiselt leian, et võrreldes Belgiaga on Eestis külaelu riigi poolt hästi toetatud. Mulle meeldib.
- Bussiliiklus on nüüd küll selline asi, et 1-2 kordagi võiks saada Pärnu poole – hommikupoole, et saaks arsti juurde

Kokkuvõttes:
Informatsiooni liikumisega vallas enamik küsitletutest siiski rahule ei jäänud. Informatsiooni leviku puudulikust tõid välja ka kõikidel tuuridel osalejad. Täna sõltub informatsiooni edastamine külast sellest kas külal on aktiivne eestvedaja, kes edastab informatsiooni või mitte. Külad kus see puudub on jäänud kõrvale.

Ettepanekuid vallale esitatakse vähe ja enamasti kas suuliselt, kohtumisel. Ka tuuridel arutati antud teemat ning valla poolt oodatakse kõiki ettepanekuid siiski kirjalikult, mis tagaks ettepaneku menetlemise ametliku käigu. Teisalt üle poolte ettepanekute esitajate ettepanekutega on arvestatud ja püütud valla poolt toetada.

Senise koostööga on enamus vastanutes rahulolematud, ehk leitakse et koostöö ei ole täna veel sisuliselt käivitunud. Samas nii küsitlustes kui tuuridel osalejad peavad koostöö käivitamist tähtsaks ja on valmis sellesse panustama. Seega eeldused omavahelise koostöö loomiseks on olemas.

Omavalitsuse töötajad saavad küladest informatsiooni:
- küsid neilt telefonitsi: 0
- kutsud külade aktiivsemad inimesed kokku: 1 vastaja
- kodus külaelanike rääkides: 1 vastaja
- teed küsitluse: 0
- nad tulevad ise valda ja räägivad: 1 vastaja
- üritustel: 1 vastaja

III osa
Ettepanekud senisest parema koostöö loomiseks

Kuidas võiksid küla/alevike inimeste ettepanekud jõuda vallani:
- küla/alevike vanemate kaudu: 15 vastanut
- MTÜde esindajate, ettevõtjate ja omavalitsuse ümarlaua kaudu: 3 vastanut
- Kohalike inimeste ja vallaesindajate regulaarsete kohtumiste kaudu piirkondades: 12 vastanut

Muud ettepanekud:
- Volikogu peaks ka rahvaga suhtlema, nemad otsustavad suuri asju, las põhjendavad rahvale: 1 vastaja
- Täiesti võiks toimida see külablogiasjandus: 1 vastaja
- Telefoni teel: 1 vastaja
- Kõik kanalid on omamoodi olulised ning neid võiks kõiki kasutada: 1 vastaja
- Tuleb rääkida oma probleemidest, vaielda ja leida õige lahendus: 1 vastaja

Tuuridel osalejad pidasid algatatud külast-külla tuuride jätkumist oluliseks, kui ühte võimaliku koostöö vormi, samuti pakuti välja, et volikogude koosolekutel võiks regulaarselt külad ennast tutvustamas käia, tuua välja küla probleemid ja ettepanekud.

Küsitluses peetakse olulisimaks vormiks külavanemate ja omavalitsuse regulaarseid kohtumisi ning seeläbi koostöö loomist. Tuuridel jäi rohkem kõlama omavalitsuse ja piirkondade regulaarsed kohtumised-arutelud.

Külavanemate kaudu koostöö loomine eeldab, et külad/külade piirkonnad valiksid külavanemad. Täna on Vigala 27 külast külavanema valinud vaid 3 külas. Lisaks on aktiivsed eestvedajad olemas veel kolmes külas. Vald on vastu võtnud külavanema statuudi.

Juhul kui külavanemate läbi koostööd edendada tuleb:
- valida külarahval külavanemad
- viia läbi koolitused külavanematele
- luua külavanemate ja valla infovõrgustik

Teine võimalus on jätkata nn. tuure: näiteks kord kuus kohtub omavalitsuse esindus mõnes piirkonnas kodanike ja ühenduste esindajatega. Kuid ka see eeldab, et igas piirkonnas on olemas kohalikud eestvedajad ning on loodud omavaheline infovõrgustik.

Kuidas ja kui tihti soovivad vastajad saada informatsiooni valla otsuste ja tegemiste kohta:
- valla lehe kaudu: 22 vastajat (tihedusena soovitakse kord kuus)
- oma küla/aleviku esindaja kaudu: 4 vastajat
- teadetena kohalikel infotahvlitel_ 6 vastajat

Muud variandid:
- koduleht: 6 vastajat (koduleht peaks tunduvalt parem olema)
- e-posti kaudu: 3 vastajat
- küla esindaja peaks iga nädala korra informatsiooni saama: 1 vastaja
- info saamiseks tuleks kasutada kõike variante: 1 vastaja
- valla lehes võiks peale koolide tegevuse olla ka kirjutisi muudest sündmustest vallas: 1 vastaja
- raamatukogudes saaks otsustega tutvuda: 1 vastaja
- kõige tähtsam oleks siiski külavanem: 1 vastaja
- valla lehte võiks ka tellimise teel saada, või siis nagu paljud vallad teevad, leht on tasuta postkastis: 1 vastaja

Informatsiooni edastamisel nägid kõik vastajad olulisima kanalina valla lehte. Samas tuli tuuridel arutatust välja, et valla lehe tegijad ei saa kohtadelt informatsiooni kätte. Siin tuleks kokku leppida iga piirkonnaga oma esindajad, kes oleksid näiteks kohalikud lehe reporterid. Samuti on vajalik analüüsida lehe levikut, kas ja kuidas jõuab see elanikeni.

Mitmel korral rõhutasid vastajad kodulehekülje tähtsust ning oma rahulolematust tänase lehe kohta, kus ei ole piisavalt vajaliku informatsiooni.

Tuuride osalejad pakkusid välja, et lisaks valla lehele ja interneti kodulehele võiks valla juures olla e-posti list kõigi külade esindajate aadressidega, kel on ligipääs interneti ja alati enne olulist üritust, avaliku arutelu saadetakse neile meeldetuletus, kutse jne. Nemad omakorda saaksid informeerida siis teisi külaelanike, kel puudub internetiühendus. Rohkem tuleks propageerida ka raamatukogu võimalusi infokeskusena, seal interneti kasutamise võimalust.

Muud ettepanekud, kommentaarid kodanike ja omavalitsuse vaheliseks koostöö loomiseks:
- Külavanema kaudu, infotahvli kaudu: 1 vastaja
- Kindlasti jätkata ühisüritusi: spordipäev, vallapidu: 1 vastaja
- Vallaametnike kohtumised külarahvaga: 1 vastaja
- Kord aastas volikogu, vallavalitsuse töötajad võiksid koguneda valla erinevates piirkondades: 1vastaja
- Infotelefon (kus vastab inimene, kes kogub igasugust valla infot, kes oskab inimesele anda soovitusi jne): 1 vastaja
- Korraldada nn. avalikke arutelusid valla, aktivistide ja elanike osalusel . mida rohkem inimesi, seda rohkem ideid: 1 vastaja

IV osa
Osalemine ühingute ja ringide töös

Vastajate osalemine mõne ringi, mittetulundusühingu töös:
Jah 7 vastajat
Ei osale 8 vastajat
8 vastajat jättis märkimata. Antud teema leidis kõige vähem tähelepanu nii tuuridel kui küsimustikule vastajates.

Vastajate rahulolu tänaste Vigala vallas pakutavate (nii omavalitsuse poolt kui ühenduste poolt) võimalustega osaleda mõnes ringis, ennast täiendada, koolitada jne.
Jah , väga rahul 1 vastaja
Rahul 9 vastajat
Ei ole rahul 4 vastajat

Ettepanekuid, kommentaare koolitusteks, enesetäiendusteks, ringitööks:
- võimalusi osaleda külaliikumise koolitustel
- sisse tellida uudseid lühiajalisi ringe
- täiendkoolitust PK juures TTT- juures: aiandus- , kokandus-, keeleõpe. Koolitus võiks olla tasu eest. Koolil on olemas ju õpetajad keda täiendkoolituse korraldamisel rakendada
- meil on hariduse osas tohutu potentsiaal 3 kooli 1500 elaniku kohta.
- pole võimalik ringide tööst osa võtta, transpordi puudus 3
- kiriku, koguduse elu oleks vaja
- väike vald on olnud tubli

Tuuridel välja toodud teemad, küsimused mida koostöös omavalitsus-kodanikud lahendada võiksid:

Küla viidad ja piirid
- Talud võiksid ise oma tee otsa panna talu nime. Igaüks võiks selle ise kujundada.
- Külade piirid tekitavad segadust. Kesk-Vigala võiks olla ikka Kesk-Vigala mitte Tõrumaa. Nii see kui viitade puudumine raskendab tuletõrjel , kiirabil hädaliste üles leidmist.
- Vajalik on panna üles viidad kõikidesse küladesse. Täna olid viidad vaid ühel teel. Need viidad on üles pannud Maanteeamet. Koos viidastamisega võiks Vigala sissesõidul olla suur kaart kus näha kõik külad, keskused, ettevõtjad koos kohalike toodetega.

Küla ajalugu.
Kai Bergmann, küsimus: Kas keegi peale minu tegeleb veel külaajalooga. Oleks oluline valla lehe kaudu kutsuda inimesi teada andma, kas ja mis materjale meie küladest olemas on. Kai on omalt poolt valmis inimesi nõustama, aitama, et ajalugu käsitlev materjal saaks korrektne. Meil on olemas Priit Ratasepa poolt koostatud Ojapere küla ajalugu, samuti Linda Keller kogus materjale Naravere küla ajaloo kohta.

Vajalik on kindlasti vallas ühe inimese olemasolu, kes materjalide kogumist koordineeriks. Ehk oleks mõistlik ka korraldada küla ajaloo kogujatele, materjalide koostamiseks koolitus.
Tänaste Kroonika raamatute vahel võiks olla ka piirkondade kaardid. Oluline on just praegu ajalugu talletada, kuniks meie vanad memmed-taadid veel elavad.

Piirkonna turismi arendamine
- Vaikne turism ja spordikompleksid. Pakuti välja kelguradade rajamist Avaste mäele, laudtee ehitamist Soontaga linnuseni. Samuti muuseumi rajamist. Avastest on Rein leidnud maa seest palju vanu esemeid mida ta täna hoiab enda juures või on andnud ära mujale muuseumitesse.
- Muuseumi teema tõusis pea igal tuuril. Tekkis mõte luuagi Vigala piirkonnas oma muuseumide kette ja seeläbi eristuda teistest: käsitöömuuseum, tööriistade muuseum, raamatud, käsikirjad, postijaam, mööbel, tarbeesemed jne. Kohaliku turismi arendamiseks on vajalik kohalike tegijate koostöö, samuti on meil vaja informatsiooni piirkonnas tegutsejatest – mida majapidamised teevad-oskavad. Tänagi avastasime Kesu külas kohaliku mee. Endisest Kesu poest saab mett!
- Kesu raba – sookaitseala, ka seda võikime rohkem ära kasutada, näiteks Kesu raba laugastik! Koht ujumiselamusteks!
- Välja tuleb arendada kohalikule tootele põhinev „oma nänn“. Ka seda saab edukalt teha koostöös!
- Võimalike kohalike turismiarendajatele on vaja kohapeal läbi viia põhjalik koolitussari: kuidas koostada äriplaani, teha ühist turundust jne. Koolitussarja väljatöötamiseks on kindlasti vaja kaasata kutsekool, kus on olemas materjale ja õppejõude.
- Kui turismile keskenduda siis peab sellele taha tulema kogu kogukond. Üksi turismis me läbi ei löö. Vajalik on ühine turundus, ühised pakkumised turismifirmadele, et mööda vuravad turismibussid teeksid Vigalas peatuse.
- Probleemiks on hea toitlustuskoha puudumine. Kui Roomet Vana-Vigalas oma toitlustuskoha valmis saaks siis saaks ka see probleem lahenduse

Koostöö ettevõtjatega
Tuuril külastasime Vigala Piimatööstust, mille omanikud on itaallased. Eha pakkus välja mõtte, et itaallased võiks kokku viia valla rahvaga, et üks teaks teisest. Probleemiks on siin aga asjaolu, et itaallastest omanikud kogu aeg vahetuvad, nii, et kedagi pole kutsuda kohtuma. Siit jääb õhku küsimus: kuidas tugevate ettevõtete juhtide ja kogukonna ühist toimetamist oleks võimalik kokku viia. Koostöös omavalitsuse ja kodanike kohtumised just kohtadel, piirkonniti

Osalejad tõid välja ka tuuride positiivse küljena võimalust kohalikel inimestel omavahel kokku saada ja suhelda. Ehk oleks mõistlik ka peale projekti lõppu selliseid tuure teha. Näiteks suvel näevad kõik külad hoopis teistsugused välja.

Informatsiooni vähene liikumine
Kivi-Vigala kiriku juures selgus, et kirik korraldab avatud uste päevi juunis-augustis, aga enamikel tuuril osalejatel ei olnud sellest midagi teada. Kiriku üritustele tulevad inimesed osalema Iisraelist, aga oma kohalike inimesi ei ole. Valla poolt täpsustati, et lehe tarvis on alati küsitud, kuid probleemiks on , et inimesed ise ei anna oma tegevustest, plaanidest teada.

Informatsiooni paremaks liikumiseks võiks vallas olla inimeste meililist, kellele alati enne mingeid koosolekuid nädal varem kutse saadetaks. Külad võiks kokku leppida, kes on nende esindajad listis, et need siis saaks informatsiooni anda edasi kõigile neile kel ei ole internetiühendust. Valla lehes kord kuus ilmuv teada kipub õigeks ajaks ununema.

Informatsioon võiks olla üleval ka põhilistes kogunemispunktides: apteegis, raamatukogus, kaupluses.

Vaja on ka Vigala blogi aadress igale poole välja panna, et inimesed oskaksid teaksid seda kasutada. Eesmärk on, et blogi jääks kasutusse ka peale projekti lõppu.

Kohalike suvitajate ja prominentide kaasamine arendustegevusse
Vigala vallas on omad suvitajad ja neist nii mõnedki üsna kuulsad ja tuntud nimed. Ka suvitajate kaardistamine on vajalik ning nende kaasamine kohaliku elu edendamisse. Näiteks oli valla lehest lugenud reisi kohta suvitaja Meelis, kes seepeale ka reisil otsustas osaleda. Reisi käigus kohtusime Elmo Nüganeniga, kes kohalikul jõel suusatas.

Tuulegeneraatorid
Võiks Eesti Energiast järgi uurida Vigalas tuulegeneraatorite üles paneku, antud teema tuleks lisada ka arengukavasse

Oma piirkonna huvide ühine kaitsmine
Üle Eesti on käivitunud Leader tegevusgrupid, kes koostavad 2007-2013 EL rahade kasutamiseks piirkondlike strateegiaid. Vigala inimeste huvi on, et Rapla tegevusgrupi, kuhu kuulutakse strateegia tuleks põhjalik ning seal oleks kajastatud meie huvid. Kindlasti peame oma inimestega strateegia koostamisel osalema.

Vajadus kaardistada külade probleemid. Omad probleemid on tuuri käigus toonud välja Vängla,
Kojastu, Oese, Vanamõisa ja Tõnumaa ning külade esindajate ja omavalitsuse ühisel kohtumisel läbi arutada.

Vängla küla probleemid:
1. Vängla pais Velise jõel: Pais on lagunenud, tagajärjeks võib olla veetaseme langemisel kallaste varisemine.
2. Kõvakattega tee vajalikkus Avaste mäeni või Vängla sillani. Põhjendus:
a. Küllalt tihe liiklus (veel)
b. Turismi elavdamiseks:
Uuskaubi talu ravimtaimeraja turism, Veskimägi talu veeturism ühenduses loodetava Avaste soo laudteega Soontagana maalinnale. See oleks ühendanud meid Pärnumaa tõmbekeskusega.
3. Viidamajandus taludele. Samuti võiks olla Avaste sildi kõrval (Selja kõrtsi juures) viide Vängla külale

Kojastu küla probleemid:
1. Tee remont Ilmar Künnapase taluni.
2. Lagunenud rippsild Jaaksonite talu juures. Vajalik peamiselt jala- ja jalgrattaturistidele.

Kahe küla ühiseks probleemiks on ka töötus ja väikesed palgad.

Oese küla probleemid:
1. M.J.Eiseni sünnikoht korda. 28.septembril on tema 150.sünniaastapäev
2. Sildimajandus
3. Teed

Vanamõisa ja Tõnumaa küla probleemid:
1. Teed.
2. Sildimajandus.
3. Kesk-Vigalas tuleks teha bussiooteputka koos küla infotahvliga