Küladesse külla III

Tuuritamine mööda külasid jätkub endise hooga!

Pühapäeval 25. veebruaril jätkati ringkäiku Kivi-Vigala Põhikooli eest. Päevakava pani kokku Heli Lints ning huvitavat Naravere, Pallika, Jädivere, Leibre ja Kivi-Vigala ajaloost ja tegemistest olid kutsutud rääkima Kaie Bergmann, Evi Kald ja Ede Rukki.

Kivi-Vigala küla on valla küladest noorim ja on tekkinud K-Vigala mõisa maadele. Esimeseks hooneks oli külas kõrts, mis asetses praeguse kirikukantselei asemel.

Bussiaknast mööduvad K-Vigala kirik, Vigala linnuse asupaik ja siis keerab tee alla ja oleme Vigala Piimatööstuse õuel. OÜ Vigala Piimatööstus kuulub itaallastele ja tootmist koordineerib Aino Hiibus. Piimatööstuse põhitoodanguks on mozarella juust, mille valmistamiseks on ainuõigused kogu Baltikumis.

Lisaks toodetakse kohupiima, Mascarpone kreemi ja delikatess juustukirsse. Mozarella kõige suuremaks eeliseks on see, et juust valmib päevaga ja seda võib kohe turustada.

Edasi mindi tutvuma pastoraadihoones tegutseva Vigala hooldekoduga. Maja on hubane ja tundub, et igati paslik vanurite viimseks koduks. Akendest paistvad maastikuvaated on väärt miljoneid kroone.

Järgmine peatus oli Naravere küla kivi juures. Kivi on püstitatud aastal 2000. Küla ise on aastast 1420 ja paremini säilinud asustusega. Naravere küla vaimsus ja ärksameelsus on tulnud kiriku ja Köstrikooli (1831-70) mõjul. Köstri talu on olnud Vigala aukodaniku Veljo Tormise lapsepõlvekoduks.

Pallika küla mägi meenutab pinnasest vormitud palli. Erinevalt teistest küladest leidub siin kive. Vigala olla omale nime saanud sellest, et kui Kivi-Vigalasse lossi ehitama hakati, selgus et siin pole kive. Vana-Vigalas oli juba vana (kivi)viga.

Jädiveres tegutses aastatel (1847-1863) Õpetajate Seminar, mis oli Kuuda seminari eelkäijaks. Kool andis kutsetunnistuse 71 noormehele, kes asusid külakoolidesse õpetajateks. Siin tegutses hiljem aastaid Vigala Tuletõrje Selts.

Jädiveres asus ka villaveski, kus toodeti ja värviti lõnga. Kuulsad Vigala rahvariide seelikud valmistati just siin värvitud lõngast.

Et postikorraldus kindlamini liikuma hakkaks alustati rootsi ajastul kõrtside kõrvale spetsiaalsete hobupostijaamu, kus postiljon saaks puhata ja hobuseid vahetada. Üks selline ehitati ka Jädiverre. Algselt oli hoone puidust, aastast 1821 ehitati uued hooned - kompleksi kuulus peahoone (mis on alles tänaseni), tall 15-20 hobuse tarvis ja postipoiste hoone. Ehitis oli piiratud paekiviaiaga. Selles postijaamas oli peatunud ka Nikolai I oma ringsõidul Eestisse. Postijaamade võrgu tähtsus hääbus koos raudteede arenguga, täna on postimaja erakätes ja korrastamisel.

Päeva lõpetas ühine arutelu Kivi-Vigala Rahvamajas.

Selle tuuri märksõnaks kujunes hea Vigalas antud haridus ja ajaloo tundmise vajalikkus.

Loo pani kirja Astra Põlma