Vigalas jätkub külades tuuritamine!

17. veebruaril jätkus Vigala külasid tutvustav ekskursioon „Küladesse külla!“ kogunemisega Kivi-Vigala Baari.

Kella kümneks oli rahvast kogunenud juba nii palju, et pisikeses baaris enam istekohti kõigile soovijaile ei jagunudki.

Seekordseks tuuri koordinaatoriks oli Hillar Aiaots, kes ühtlasi on ka Vängla külavanem.

Esimeseks sihtkohaks oli kavandatud Tõnumaa turbaraba ja seal tegutseva ettevõtte „Eravaldus“ tegevuse tutvustus. Kuna Eravalduse AS tegevdirektori Aivar Jõgiste sõnul ei ole talvisel laupäeva hommikul rabas midagi erilist vaadata andis ta enne reisi turbaväljadele ülevaate oma firma tegevusest.

Ettevõtja jutust kumab läbi hoolivus töötajate, tootmise kui ka raba hea käekäigu eest. Firma motoks on see , et katteta lubadusi ei anta.

Turvas, mida kaevandatakse, on mõeldud põllumajanduse ja aianduse tarbeks ja läheb ekspordiks välismaale. Kuna turbatootmise spetsiifika võimaldab toota ainult suveperioodil on firma leidnud võimalusi töötajatele töö leidmiseks ka talvekuudel. Siis hooldatakse ja ehitatakse uusi kaasaegsemaid seadmeid masinatele. Turba vaakumkogujad, mis võimaldavad efektiivsemalt ja vähem töömahukalt turvast koguda, on Kanada malli järgi just kohapeal toodetud.

Järgmine peatus toimus Oese bussipeatuses ja jalge alla võeti tee ühe Vigala kuulsaima suurmehe Johann Matthias Eiseni sünnipaika, kuhu 1987. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi ja „Vabaduse“ kolhoosi eestvedamisel mälestuskivi paigaldati. J.M.Eiseni sünnist saab 28.septembrli täis 150 aastat. Siinkohal ehk väike ülevaade suurmehe toimetamistest.

Tema vanemad Jaan ja Anu on mõlemad pärit Vigalast .Isa pidas Oese külas talurahvakooli, kust sai alguse ka Eiseni koolitee, mis päädis 1879. aastal õpingutega Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ülikoolipäevilt on Vigalasse imbunud legend Eisenist endast, mida kivi juures meenutas kooliõpetaja Lille Viska Lugu oli järgmine, et omal ajal oli haritlaste hulgas ilmselt häbi asjaks maalt pärinemine. Nii olid kord Tartus juhtunud isa Jaan ja poeg tänaval kohtuma. Möödudes oli poeg pea ära pööranud ja mööda läinud, aga isa polnud ka kade vaid keeras tagasi ja andis poisile kõrvakiilu. Eiseni sõnul oli see õppetund kogu eluks. Oma juurtest peab lugu pidama.

Eiseni elust:
- 1888-1912 tegutses Kroonlinnas Nikolai kirikus, kus ta tõlkis „Kalevala“ eesti keelde ja kirjutas folkloorseid raamatuid.
- 1912 asus ta elama Tartu
- 1920 valiti Tartu Ülikooli rahvaluule professoriks
- 1925 asutas Akadeemilise Rahvaluule Seltsi. Eiseni rahvaluulekogu sisaldab ligi 150 000 üksust
- 1927 valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks
- 1932 valiti Tartu Ülikooli audoktoriks
Eisen suri 1934 ja on maetud ülikooli kalmistule.

Tema loomingu väärtuslikumad tööd on „Eesti rahvanali“, „Eesti mütoloogiat“ ;“Esivanemate ohverdamisi“ ,“Karskusliikumise ajalugu“. Eiseni poolt kirjapandud muistendist „Vigala maa-alune tee“ pärineb Vigala valla vapikilbil olev kuts, kes Vigala varandust valvab.

Kurvaks tegi see, et kivi asub eramaal ja selle ümbrus on hooldamata. Poollagunenud elumaja meenutab tondilossi ja on lausa eluohtlik.

Edasi sõideti bussiga läbi teisestki tootmisest, mis Vigala rahvale tööd ja leiba pakub. Tegemist on „Lepiku „lihatööstusega, kus toodetakse hakkliha ja teisi lihasaaduseid. Tööstus on rajatud endisesse Pilli suurfarmi.

Järgmisena võeti suund Rumba sillale. Võiks öelda, et märkamatult muutus külatuur sildadetuuriks ja edasine teekond liikus mööda sildu ja jõgesid. Teel vääris tähelepanu eemalt paistev tammede allee, mida mööda Üksküllid ratsutada olid armastanud. Tee on ka piiriks endisele Hirvepargile.

Rumba sild jääb küll valla piiridest mõni kilomeeter kõrvale, kuid tähelepanu väärivad jällegi legendid. Seekord on jutud kuulsast prohvetist Järva Jaanist, kes ennustas, et kui siia sild rajatakse siis, tuleb paari aasta pärast sõda ja nii oli juhtunudki. Silda oli avamas käinud Konstantin Päts ise. See vana maanteesild lasti õhku sõjakeerises, näha on vaid varemed. Tänasel päeval toimub liikulus Vigala ja Lihula vahel mööda endist raudteesilda. Siit on näha kuidas kohtuvad Vigala ja Velise jõgi.

Tagasi sõites põigati vaatama veel üht lagunenud silda. Sedakorda rippsilda, mis asetseb perekond Jaaksonite õuel. Sild oli väga kurvas seisus ja suletud. Vaid üks vapper külakass demonstreeris seal oma käppade osavust ja läbis distantsi hoogsa mänglevusega.

Järgmine peatus toimus Vängla sillal ja sealt seati sammud Veskimäe turismitalu poole. Perenaine Liia Veskimägi oli lahkelt õuel vastas ja näitas oma hooneid. Turismitalu põhiliseks tõmbenumbriks on kanuude laenutus. Lisaks kanuudega jõel sõitmisele on võimalik käia saunas ja ööbida. Turismitalu naabruses tegutsevad ka koprad, kelle hambailu ka perenaine meile demonstreeris.

Edasi liiguti juba mööda jõejääd külavanem Hillar Aiaotsa koju, Uuskaubi tallu. Peremees tutvustas ka põgusalt oma talu ettevõtmisi. Siin tegeletakse ravimtaimede kasvatamise ja ravimteede tootmisega. Siin istuti maha ja tehti kohvitassi taga kokkuvõtteid nähtust.

Astra Põlma

Vaata kõiki Alari pilte siit.
Vaata Luc'i pilte siit.