IV külade tuurist pikemalt, kust saad teada ka palju olulist Vigala ajaloost

Laupäeval, 3. märtsil on kogunenud raamatukogu juurde paarkümmend reisihuvilist, vaadatakse üle raamatukogu endised ruumid ja peatutakse uutes ruumides.

Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee ehitati 1928-1931 ja töötas 1931–1968. 01.detsembril1931 avati pidulikult 96 kilomeetri pikkune Rapla–Virtsu raudteeliin liikluseks. Ajutiselt oli jaamahoone seni raudteetööliste majas.

1932 aastal valmis jaamahoone lõplikult. Kokku ehitati üle 70 erineva hoone (veetorn, kaubaaidad, kuurid, keldrid, elumajad jne.) Erineva pikkusega sildasid rajati 54. Ülesõite oli rohkete külavaheteede tõttu 150.

26. mail 1967 suleti Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee, liin lammutati 1968 aasta jooksul. Jäid vaid teetamm, sillad ja hooned. Jaamahoonet on kasutatud pidevalt: korterid, keskjaam, raamatukogu I korrusel; sidejaoskond, „Vabadus“ kolhoosi kontor; kauplused, raamatukogu uuesti II korrusel 1988 aastast, sest siis valmisid kõrvalolevad hooned. Rahvamaja ja „Vabadus“ kolhoosi keskusehoone.

Jaamahoone remondiga alustati 2005. aastal, mil vahetati katus ja aknad. 2006 aastal jätkus remont ning raamatukogu peaks sel aastal kolima alumisele värskelt remonditud korrusele. Igatahes leiab antud loo kirjutaja, et Mare Ülemaante on meie valla külaliikumisel üks olulisemaid inimesi, kes on talletanud palju ajaloolist materjali Vana-Vigala Raamatukogus, kes on võlutud ka muuseumi loomise ideest ning tore külaelanik, kes tunneb siinseid inimesi.

Enne bussireisi tutvustas meile ka Jaama ajalugu Maie Üürike, illustreerides oma mälestusi vanade fotodega. Kas Teie teadsite, et esimesed krundid Jaama jagati loosimise teel?

Kõik bussis, läks sõit Tiduvere külasse lahti. Reisijuhiks loomulikut pika staažiga Tiduvere külavanem Jaan Kuusik.

Tiduvere küla on hajaküla mõlamal pool Vigala jõge. Külavanem tutvustas reisijatele talukohtasid nii endisi kui praegusi suitse. Kindlasti pole uudiseks, et Kullika talus on sündinud ja peremees olnud mitmekülgne Jüri Gildemann, kelle surmast saab tänavu 100 aastat. Pole vist ühtegi eestlast, kes ei teaks Gert Kanterit ning enamus maainimesi mäletavad kunagist põllumajandusministrit Harald Männikut.

Esimene peatus oli Ahjuvere talu maadel, kus on rajamisel turismitalu. Iga soovija sai ise proovida vibulaskmist ning paintball´i .Elevust jätkus kõigile. Kellel huvi tekkis, võtke ühendust külavanemaga ja ning uurige, kus täpselt need atraktsioonid asuvad.

Järgmisena kulges sõit küla teisele poole ning saime teada, et omal ajal käisid Tiduvere küla noored Tollil koolis ning palju muudki huvitavat endistest aegadest.

Vana-Vigala küla asub samuti Vigala jõe mõlemal kaldal. Tegusaid inimesi ja ilusaid kohti jagub kõikjale.

Kaasajast tutvustas Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktor Enn Roosi kooli õppelaboreid, kuhu külainimene tavaliselt ei satu. Hoolimata laupäevast võis näha õpetajaid tegutsemas, sai küsida asjatundjatelt küsimusi.

Läti küla läbib ka Vigala jõgi. Külla ulatuvad mõisa alleed. Meie rõõmsat reisi illustreerisid Maie Üürike, Jaan Kuusik ja Rein Lieländer. Peatuse tegime Aime ja Kaljo Kalso juures. Nende maja kaunisse jõekaldasse on loodud kena külaplats, kus toimuvad külakoosolemised jaanipäeva ajal ja külakokkutulekud.

Edasi sõitsime Vigala valla kõige eakama, proua Nööbi maja juurde, kus pöörasime bussi ümber ja alustasime sõitu Paljasmaa külla, mis on tekkinud nn Läti heinamaade lõunaossa.

Paljasmaa on samuti hajaküla, ulatudes Velise jõest Vigala jõeni vahetult enne nende ühinemist. Küla läbib endisel Rapla-Virtsu kitsarööpmelisel raudteetammil kulgev Kirbla-Vana-Vigala maantee.

Paljasmaal võttis meid Härma talus vastu ettevõtja ja muidu aktiivne peremees Olev Nisumaa, kes lahkelt näitas oma turismitalu ruume ning kostitas reisijaid.

Kokkuvõte reisist tehtud, sõitsime taas õnnelikena laupäeva pärastlõunat kodudesse veetma. Muljeid jätkus kõigile!

Liina Kikas

Vigala kultuuriloo tähtpäevi 2007

13.08.1907-18.10.1962 Mihkel Saia pillimängija, õpetaja ja orkestrite juhataja. 100 aastat sünnist.

Vigala esimene amatöörfotograaf Hans Reimer (1872 -1957) 135 a. sünnist

Vigala esimene kutseline fotograaf Madis Rukki (1882-1961) 135 a. sünnist

Mõlema mehe töödest on näiteid avaldanud Peeter Tooming oma albumis „Tähelepanu, pildistan“(1986. Tallinn), ümbrispaberil muuseas Vigala mehe Madis Liedenbergi foto (paraku tundmatult autorilt).

24.09.1872 sündis Jaan Teemant Vigalas. 135 a. sünnist (surma koht teadmata 1942)

Oli 1925-1927 ja 1932 riigivanemaks.

28.09.1857-06.08.1934 Matthias Johann Eisen 150 a. Sünnist. 1872 koostas Eisen ülevaate Vigala murdest. Trükisõnas ilmunud kogumikes on Vigala vanasõnu, mõistatusi, muistendeid. Erialastes väljaannetes leiame fotosid Vigala käsitööst, olgu need vaibad, kindad, õllekapad või mööbel. Aastatel 1970-1999 ilmunud „Eesti rahvakalendris“ on kirja pandud Vigala rahva tähelepanekuid rahvakalendri kohta. Aastatel 1969-1974 ilmunud Ülo Tedre koostatud „Eesti rahvalaulud“ sisaldavad hulgaliselt Vigala rahvalaule.

15.10.1822-20.04.1884 Berend (Päärn) Gildemann 185 a. Sünnist. 1838-1844 Vigalas köster-kooliõpetaja. 1844-1851 Jädivere seminari juhataja. Tema koostas esimese mahuka eesti luule antoloogia „Lillekesed ehk: Mitmed ja mitmesuggused laulud Ma rahwale ello parrandamisseks ja ausaks aiawiteks“. Avaldas ristikoguduse ja luterluse ajalugu tutvustava „Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl“ ja esimese eestikeelse geograafiaõpiku „Mailma made õppetus“

01.12.1877-17.06.1953 Mihkel Aitsam kirjanik, ajakirjanik, koduloo-uurija 130 a. Sünnist 1894.a. Alustas Läänemaal rahvaluule kogumist, olles siitkandi aktiivseim Jakob Hurda abiline. Üheksa aasta jooksul lähetas ta Jakob Hurdale 56 saadetist 111 postipoognal kokku 1858 artiklit:

889 vanasõna
306 rahvausundi kirjeldust,
178 kõnekäändu,
128 rahvalaulu,
125 mõistatust,
76 muinasjuttu,
44 unenäoseletust,
42 naljakat küsimust,
39 tantsulugu viiulile,
20 nõia- ja arstisõna,
10 punkti kombeid ja ilmaennustusi

Avaldanud üheksa ajaloolist romaani ja jutustust.

Tema uurimused kajastuvad raamatus „Vigala kihelkonna ajalugu“ (2006). Rapla 1994. aastal ilmunud „Nädalise“ raamatukogus Mihkel Aitsam „Hiislari tütar“.

(Kaie Bergmanni ettekanne 25.okt.2000)

Vigala orkester alustas keelpilliorkestrina, kuna viiuleid oli külades rohkem. Miks?

Tiduvere küla Kullika talus sündinud ja hiljem peremeheks olnud Jüri Gildemann 100 a. surmast (1836-1907) Õppis Oese vallakoolis ja Jädivere Õpetajate Seminaris. Oese vallakoolis õpetas kooliõpetaja Jaan Eisen kõige muu kõrval ka tisleritööd ja viiulimängu, Jädiveres õpiti orelimängu. Jüri Gildemannil oli huvi nii puutöö kui ka muusika vastu. 1863. a. tegi ta esimese viiuli, hiljem harmooniumi. Täiendas end Tallinnas orelimeistri juures 1866. a. Valmis tal esimene orel, mis osteti Raba koolile.

Viiulite arvu ei tea, kuid oreleid tegi Jüri Gildemann 34. Peale koolide, kirikute ja palvemajade ostsid neid ka jõukamad talupojad. Jüri Gildemann on kirjutanud ka perekonnakroonikat, milles muuhulgas mainib, et „1886“ a. Algab meil pissoke laulu selts Konnofere lastega“ - see olnud segakoor paarikümne neiu ja noormehega, lauldud neljahäälselt. 1882 a. Asutas Konuvere noormeestest meeskoori 1889 a. Vallakohtu ametissepaneku pidulikul koosolekul mängis Vigala vallamajas tema Kullika orkester.

Ülevaate koostas Mare Ülemaantee.