III tuuri kokkuvõte

Toimus 25. veebruaril marsruudil Kivi-Vigala-Naravere-Pallika ja Jädivere külad. Ühine kohvilaua arutelu toimus Kivi-Vigala rahvamajas. Tuuri valmistas ette ja juhtis Heli Lints.

Osalejaid oli kokku 25 inimest.

Ühisel arutelul toodi märksõnadena välja:
- Küla ajalugu. Kai Bergmann küsis: Kas keegi peale minu tegeleb veel külaajalooga. Oleks oluline valla lehe kaudu kutsuda inimesi teada andma, kas ja mis materjale meie küladest olemas on. Kai on omalt poolt valmis inimesi nõustama, aitama, et ajalugu käsitlev materjal saaks korrektne. Meil on olemas Priit Ratasepa poolt koostatud Ojapere küla ajalugu, samuti kogus Linda Keller materjale Naravere küla ajaloo kohta.

Vajalik on kindlasti vallas ühe inimese olemasolu, kes materjalide kogumist koordineeriks. Ehk oleks mõistlik ka korraldada küla ajaloo kogujatele, materjalide koostamiseks koolitus.

- Tuuril külastasime Vigala Piimatööstust, mille omanikud on itaallased. Eha pakkus välja mõtte, et itaallased võiks kokku viia valla rahvaga, et üks teaks teisest. Probleemiks on siin aga asjaolu, et itaallastest omanikud kogu aeg vahetuvad, nii, et kedagi pole kutsuda kohtuma. Siit jääb õhku küsimus: kuidas tugevate ettevõtete juhtide ja kogukonna ühist toimetamist oleks võimalik kokku viia.

- Osalejad tõid välja ka tuuride positiivse küljena võimalust kohalikel inimestel omavahel kokku saada ja suhelda. Ehk oleks mõistlik ka peale projekti lõppu selliseid tuure teha. Näiteks suvel näevad kõik külad hoopis teistsugused välja.

- Probleemina toodi jällegi välja informatsiooni vähest liikumist. Kivi-Vigala kiriku juures selgus, et kirik korraldab avatud uste päevi juunis-augustis aga enamikel tuuril osalejatel ei olnud sellest midagi teada. Kiriku üritustele tulevad inimesed osalema Iisraelist aga oma kohalike inimesi ei ole. Valla poolt täpsustati, et lehe tarvis on alati infot küsitud, kuid probleemiks on, et inimesed ise ei anna oma tegevustest, plaanidest teada.

Mõtted pani kirja Eha Paas

Küladesse külla III

Tuuritamine mööda külasid jätkub endise hooga!

Pühapäeval 25. veebruaril jätkati ringkäiku Kivi-Vigala Põhikooli eest. Päevakava pani kokku Heli Lints ning huvitavat Naravere, Pallika, Jädivere, Leibre ja Kivi-Vigala ajaloost ja tegemistest olid kutsutud rääkima Kaie Bergmann, Evi Kald ja Ede Rukki.

Kivi-Vigala küla on valla küladest noorim ja on tekkinud K-Vigala mõisa maadele. Esimeseks hooneks oli külas kõrts, mis asetses praeguse kirikukantselei asemel.

Bussiaknast mööduvad K-Vigala kirik, Vigala linnuse asupaik ja siis keerab tee alla ja oleme Vigala Piimatööstuse õuel. OÜ Vigala Piimatööstus kuulub itaallastele ja tootmist koordineerib Aino Hiibus. Piimatööstuse põhitoodanguks on mozarella juust, mille valmistamiseks on ainuõigused kogu Baltikumis.

Lisaks toodetakse kohupiima, Mascarpone kreemi ja delikatess juustukirsse. Mozarella kõige suuremaks eeliseks on see, et juust valmib päevaga ja seda võib kohe turustada.

Edasi mindi tutvuma pastoraadihoones tegutseva Vigala hooldekoduga. Maja on hubane ja tundub, et igati paslik vanurite viimseks koduks. Akendest paistvad maastikuvaated on väärt miljoneid kroone.

Järgmine peatus oli Naravere küla kivi juures. Kivi on püstitatud aastal 2000. Küla ise on aastast 1420 ja paremini säilinud asustusega. Naravere küla vaimsus ja ärksameelsus on tulnud kiriku ja Köstrikooli (1831-70) mõjul. Köstri talu on olnud Vigala aukodaniku Veljo Tormise lapsepõlvekoduks.

Pallika küla mägi meenutab pinnasest vormitud palli. Erinevalt teistest küladest leidub siin kive. Vigala olla omale nime saanud sellest, et kui Kivi-Vigalasse lossi ehitama hakati, selgus et siin pole kive. Vana-Vigalas oli juba vana (kivi)viga.

Jädiveres tegutses aastatel (1847-1863) Õpetajate Seminar, mis oli Kuuda seminari eelkäijaks. Kool andis kutsetunnistuse 71 noormehele, kes asusid külakoolidesse õpetajateks. Siin tegutses hiljem aastaid Vigala Tuletõrje Selts.

Jädiveres asus ka villaveski, kus toodeti ja värviti lõnga. Kuulsad Vigala rahvariide seelikud valmistati just siin värvitud lõngast.

Et postikorraldus kindlamini liikuma hakkaks alustati rootsi ajastul kõrtside kõrvale spetsiaalsete hobupostijaamu, kus postiljon saaks puhata ja hobuseid vahetada. Üks selline ehitati ka Jädiverre. Algselt oli hoone puidust, aastast 1821 ehitati uued hooned - kompleksi kuulus peahoone (mis on alles tänaseni), tall 15-20 hobuse tarvis ja postipoiste hoone. Ehitis oli piiratud paekiviaiaga. Selles postijaamas oli peatunud ka Nikolai I oma ringsõidul Eestisse. Postijaamade võrgu tähtsus hääbus koos raudteede arenguga, täna on postimaja erakätes ja korrastamisel.

Päeva lõpetas ühine arutelu Kivi-Vigala Rahvamajas.

Selle tuuri märksõnaks kujunes hea Vigalas antud haridus ja ajaloo tundmise vajalikkus.

Loo pani kirja Astra Põlma

Vigalas jätkub külades tuuritamine!

17. veebruaril jätkus Vigala külasid tutvustav ekskursioon „Küladesse külla!“ kogunemisega Kivi-Vigala Baari.

Kella kümneks oli rahvast kogunenud juba nii palju, et pisikeses baaris enam istekohti kõigile soovijaile ei jagunudki.

Seekordseks tuuri koordinaatoriks oli Hillar Aiaots, kes ühtlasi on ka Vängla külavanem.

Esimeseks sihtkohaks oli kavandatud Tõnumaa turbaraba ja seal tegutseva ettevõtte „Eravaldus“ tegevuse tutvustus. Kuna Eravalduse AS tegevdirektori Aivar Jõgiste sõnul ei ole talvisel laupäeva hommikul rabas midagi erilist vaadata andis ta enne reisi turbaväljadele ülevaate oma firma tegevusest.

Ettevõtja jutust kumab läbi hoolivus töötajate, tootmise kui ka raba hea käekäigu eest. Firma motoks on see , et katteta lubadusi ei anta.

Turvas, mida kaevandatakse, on mõeldud põllumajanduse ja aianduse tarbeks ja läheb ekspordiks välismaale. Kuna turbatootmise spetsiifika võimaldab toota ainult suveperioodil on firma leidnud võimalusi töötajatele töö leidmiseks ka talvekuudel. Siis hooldatakse ja ehitatakse uusi kaasaegsemaid seadmeid masinatele. Turba vaakumkogujad, mis võimaldavad efektiivsemalt ja vähem töömahukalt turvast koguda, on Kanada malli järgi just kohapeal toodetud.

Järgmine peatus toimus Oese bussipeatuses ja jalge alla võeti tee ühe Vigala kuulsaima suurmehe Johann Matthias Eiseni sünnipaika, kuhu 1987. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi ja „Vabaduse“ kolhoosi eestvedamisel mälestuskivi paigaldati. J.M.Eiseni sünnist saab 28.septembrli täis 150 aastat. Siinkohal ehk väike ülevaade suurmehe toimetamistest.

Tema vanemad Jaan ja Anu on mõlemad pärit Vigalast .Isa pidas Oese külas talurahvakooli, kust sai alguse ka Eiseni koolitee, mis päädis 1879. aastal õpingutega Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ülikoolipäevilt on Vigalasse imbunud legend Eisenist endast, mida kivi juures meenutas kooliõpetaja Lille Viska Lugu oli järgmine, et omal ajal oli haritlaste hulgas ilmselt häbi asjaks maalt pärinemine. Nii olid kord Tartus juhtunud isa Jaan ja poeg tänaval kohtuma. Möödudes oli poeg pea ära pööranud ja mööda läinud, aga isa polnud ka kade vaid keeras tagasi ja andis poisile kõrvakiilu. Eiseni sõnul oli see õppetund kogu eluks. Oma juurtest peab lugu pidama.

Eiseni elust:
- 1888-1912 tegutses Kroonlinnas Nikolai kirikus, kus ta tõlkis „Kalevala“ eesti keelde ja kirjutas folkloorseid raamatuid.
- 1912 asus ta elama Tartu
- 1920 valiti Tartu Ülikooli rahvaluule professoriks
- 1925 asutas Akadeemilise Rahvaluule Seltsi. Eiseni rahvaluulekogu sisaldab ligi 150 000 üksust
- 1927 valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks
- 1932 valiti Tartu Ülikooli audoktoriks
Eisen suri 1934 ja on maetud ülikooli kalmistule.

Tema loomingu väärtuslikumad tööd on „Eesti rahvanali“, „Eesti mütoloogiat“ ;“Esivanemate ohverdamisi“ ,“Karskusliikumise ajalugu“. Eiseni poolt kirjapandud muistendist „Vigala maa-alune tee“ pärineb Vigala valla vapikilbil olev kuts, kes Vigala varandust valvab.

Kurvaks tegi see, et kivi asub eramaal ja selle ümbrus on hooldamata. Poollagunenud elumaja meenutab tondilossi ja on lausa eluohtlik.

Edasi sõideti bussiga läbi teisestki tootmisest, mis Vigala rahvale tööd ja leiba pakub. Tegemist on „Lepiku „lihatööstusega, kus toodetakse hakkliha ja teisi lihasaaduseid. Tööstus on rajatud endisesse Pilli suurfarmi.

Järgmisena võeti suund Rumba sillale. Võiks öelda, et märkamatult muutus külatuur sildadetuuriks ja edasine teekond liikus mööda sildu ja jõgesid. Teel vääris tähelepanu eemalt paistev tammede allee, mida mööda Üksküllid ratsutada olid armastanud. Tee on ka piiriks endisele Hirvepargile.

Rumba sild jääb küll valla piiridest mõni kilomeeter kõrvale, kuid tähelepanu väärivad jällegi legendid. Seekord on jutud kuulsast prohvetist Järva Jaanist, kes ennustas, et kui siia sild rajatakse siis, tuleb paari aasta pärast sõda ja nii oli juhtunudki. Silda oli avamas käinud Konstantin Päts ise. See vana maanteesild lasti õhku sõjakeerises, näha on vaid varemed. Tänasel päeval toimub liikulus Vigala ja Lihula vahel mööda endist raudteesilda. Siit on näha kuidas kohtuvad Vigala ja Velise jõgi.

Tagasi sõites põigati vaatama veel üht lagunenud silda. Sedakorda rippsilda, mis asetseb perekond Jaaksonite õuel. Sild oli väga kurvas seisus ja suletud. Vaid üks vapper külakass demonstreeris seal oma käppade osavust ja läbis distantsi hoogsa mänglevusega.

Järgmine peatus toimus Vängla sillal ja sealt seati sammud Veskimäe turismitalu poole. Perenaine Liia Veskimägi oli lahkelt õuel vastas ja näitas oma hooneid. Turismitalu põhiliseks tõmbenumbriks on kanuude laenutus. Lisaks kanuudega jõel sõitmisele on võimalik käia saunas ja ööbida. Turismitalu naabruses tegutsevad ka koprad, kelle hambailu ka perenaine meile demonstreeris.

Edasi liiguti juba mööda jõejääd külavanem Hillar Aiaotsa koju, Uuskaubi tallu. Peremees tutvustas ka põgusalt oma talu ettevõtmisi. Siin tegeletakse ravimtaimede kasvatamise ja ravimteede tootmisega. Siin istuti maha ja tehti kohvitassi taga kokkuvõtteid nähtust.

Astra Põlma

Vaata kõiki Alari pilte siit.
Vaata Luc'i pilte siit.

I tutvumisreis Vigalas: Ojapere-Kausi-Kesu-Avaste

10. veebruaril 2007

Osalesid:
Astra Põlma, tutvumisreisi juht.
Urmas Viirasalu, Malle Lang, Helju Viirsalu, Ain Rumma, Kaido Rumma, Janek Rumma, Mati Rukki, Simon Riker, Meelis Muuga (kohalik suvitaja ja õpetaja), Rein Lättekivi, Liina Kikas, Heli Lints, Priit Kärsna, Raivu Ülemaante, Lii Rumma, Luc Saffre, Kalju Elmik ja Eha Paas, EMSL projektijuht. Lisaks oli reisil kaasas 8 last.

Kokku 27 inimest.

Kokkuvõttev loetelu ideedest – mõtetest mis reisi jooksul osalejate poolt välja pakuti:

* Vajalik on panna üles viidad kõikidesse küladesse. Täna olid viidad vaid ühel teel. Need viidad on üles pannud Maanteeamet. Koos viidastamisega võiks Vigala sissesõidul olla suur kaart kus näha kõik külad, keskused, ettevõtjad koos kohalike toodetega.

* Eraldi teemana kerkis üles vaikne turism ja spordikompleksid. Pakuti välja kelguradade rajamist Avaste mäele, laudtee ehitamist Soontaga linnuseni. Samuti muuseumi rajamist. Avastest on Rein leidnud maa seest palju vanu esemeid mida ta täna hoiab enda juures või on andnud ära mujale muuseumitesse.
* Tuulegeneraatorid. Võiks Eesti Energiast järgi uurida Vigalas tuulegeneraatorite üles paneku, antud teema tuleks lisada ka arengukavasse.
* Kohaliku turismi arendamiseks on vajalik kohalike tegijate koostöö, samuti on meil vaja informatsiooni piirkonnas tegutsejatest – mida majapidamised teevad – oskavad. Tänagi avastasime Kesu külas kohaliku mee . Endisest Kesu poest saab mett!
* Kesu raba – sookaitseala, ka seda võikime rohkem ära kasutada, näiteks Kesu raba laugastik! Koht ujumiselamusteks!
* Välja tuleb arendada kohalikule tootele põhinev „oma nänn“. Ka seda saab edukalt teha koostöös!
* Ühiselt peame jätkama Mihkel Aitsami tööd: Vigala kroonika kogumine. Kroonika võiks olla olemas meie loodavas muuseumis. Tänaste Kroonika raamatute vahel võiks olla ka piirkondade kaardid. Oluline on just praegu ajalugu talletada, kuniks meie vanad memmed-taadid veel elavad.
* Võimalike kohalike turismiarendajatele on vaja kohapeal läbi viia põhjalik koolitussari: kuidas koostada äriplaani, teha ühist turundust jne. Koolitussarja väljatöötamiseks on kindlasti vaja kaasata kutsekool, kus on olemas materjale ja õppejõude.
* Reisil avastasime ka, et Vigala vallas on omad suvitajad ja neist nii mõnedki üsna kuulsad ja tuntud nimed. Ka suvitajate kaardistamine on vajalik ning nende kaasamine kohaliku elu edendamisse. Näiteks oli valla lehest lugenud reisi kohta suvitaja Meelis, kes seepeale ka reisil otsustas osaleda. Reisi käigus kohtusime Elmo Nüganeniga, kes kohalikul jõel suusatas.

Mida võiks järgmisel tutvumisreisil teist moodi teha?

* kindlasti tuleb bussi tee kaasa võtta.
* Rohkem kuulutusi.
* Reisi alguses kõik bussi kutsuda, et ei tekiks olukorda kus osad sõidavad oma autoga bussi järel. Ühises bussis saame ju juba mitmeid asju arutada ja reisijuht tutvustada mis kuskil asub, kes kus elab , mida räägivad legendid jne.

Küsimustikud koostöö osas

Ühiselt leppisime kokku , et Liina ja Astra toimetavad küsimustike raamatukokku, kus inimesed neid täita saavad, samuti võtavad II reisile kaasa ja koguvad hiljem enda kätte. Küsitlused analüüsib ja teeb kokkuvõtted Eha.

Mõtted pani kirja Eha Paas.

Esimene osa: Küladesse külla!

Sellist pealkirja kannab EMSLi poolt käivitatud pilootprojekti „Koostöö viib edasi!“ esimene etapp. Selleks, et vallas tõhusat koostööd teha, on kõige targem üksteist enne tundma õppida. Kuna Vigala vallas asub 27 küla otsustati need grupeerida viide osasse, et siis põhjalikumalt nende toimetamistega kurssi saada.

Esimene reis Ojapere, Kausi, Kesu ja Avaste küladesse toimus 10. veebruaril.

Buss startis V-Vigala rahvamaja eest ja suund võeti Vängla sillale. Esimene peatus ja reisiseltskonnaga liitus veel juurde uudistajaid. Juba jätkus juttu ja pajatusi. Tähelepanu vääris vana veskihoone. Ilm oli erakordselt päikseline ja ilus, nii et kahju oli bussi tagasi minna.

Edasi viis käänuline tee läbi Ojapere küla rippsillani. Ojapere küla elanikud on rajanud omale külasse ilusa istumiskoha ja lõkkeplatsi. On olemas isegi külalugu tutvustav infotahvel. Rippsilla ümbrus on suviti tunnustatud kohtumispaik noortele, lisaks ujumisele on siin võimalik suviti ka võrkpalli taguda. Talviti on korraldatud perekond Rukki eestvedamisel Jäärallit. Matti Rukki oligi valmis näitama, kuidas jää paksust mõõdetekse. Tulemuseks 24,5 sentimeetrit, mis tähendab seda, et kui veel veidi taevast lund alla tuleb, siis ei jää ralli sel aastalgi sõitmata. Selgub, et jõejääl on hea ka suusatada, sest eemalt läheneb uljas suusasportlane, kelles me peagi tuntud Linnateatri lavastaja Elmo Nüganeni ära tunneme. Elmo ei olnud uhke mees ja leidis aega ka Vigalameestega juttu vesta.

Järgmisesse peatuspaika, Avaste töökotta jõudsime planeeritust tunduvalt hiljem. Kuid rõõmsad uudistajad võtsid meid lahkelt vastu ja juttu tuli kolhoosi „Jõud“ ajast. Huvitav oli see, et töökoja põrand oli tehtud tammepakkudest. Piilusime ka töökoja akendest sisse.

Järgmine peatuspaik viis meid endise Kesu poe õuele. Poe talu peremees Kalju Elmik oli esialgu ehmatanud, kui buss õele sõitis, kuid lõpuks saime jutule. Tuli juttu nii poe pidajatest, kes õigeaegselt vene võimu eest Rootsi pagesid, kui ka talu tänastest tegemistest. Talus tegeletakse mesilaste kasvatamisega.

Järgmisena võeti laste suureks rõõmuks ette sõit Avaste mäele. Vaadates kelgutavaid lapsi tuli jutuks ka see, et külaelanikud on ammu mõelnud, et mägi tahaks võsast puhastamist, et siis saaks õige liu kätte.

Viimane peatuspaik külavahel oli Avaste lennuväljal ja Rein Lättekivi pajatas juba lugusid, mis kalduvad müstika valdkonda, kuid mis tulevikus veel mitmetele uurijatele, teadlastele ja ajaloolastele huvi peaks pakkuma. Uskumatu, et siit on leitud muistseid ehteid, tööriistu, väärtuslikku musta tamme ja et siin on soodne paik tuulegeneraatorite paigaldamiseks, linnuvaatlusteks ja ufode jälgimiseks. Kõige reaalsem tundus laudtee rajamine Soontagana laudteeni.

Reisi lõpetas soe supp Vana-Vigala Rahvamajas. Ühise laua taga pandi kõik kuuldud-nähtud mõtted kirja ja selgus, et reisilt sai mitu päris vahvat ideed koostööks.

Astra Põlma

Vaata kõiki Luc'i tehtud pilte siit.

Esimene külatuur 10. veebruaril

SAAME OMAVAHEL TUTTAVAKS!

Kas olgu küla ,vald või maa,
ei mõistuseta läbi saa!
On ausust vaja vallale
ja tarkust külarahvale.
(„Vanaema õuelt“ M. Andrekson)

Esimene külatuur toimub 10. veebruaril: OJAPERE-KAUSI-KESU -AVASTE BUSS tuuritab järgmiselt:
10.00 Väljub buss Vana-Vigala Rahvamaja eest.
10.15 oleme Vängla sillal ,et sõita läbi Ojapere küla rippsillani.
10.20 jätkame rippsillalt teekonda Kausi külla järgmine peatuspaik on Avaste töökoda
10.45 liigume edasi Kesu poe juurde.
11.10 võtame suuna Avaste mäele. Kui on ilus talveilm on mõistlik kaasa võtta kelgud. Avaste mäel plaanime pikemat peatust.

Orienteeruvalt 12.00 suundume Vana-Vigala Rahvamajja,et ühiselt kerge lõunalaua taga külaasju arutada. Kui on jutud räägitud, saab bussiga koju kah!

Et meil sõitu parem korraldada oleks, registreeri ennast tuurile neljapäevaks (08.02.07) Vana-Vigala Rahvamajs või V-V Raamatukogus

Telefon : 048 24 419 või 566 34 116

Küladesse külla!

Koostöös Eesti Mittetulundus-ühingute ja Sihtasutuste Liiduga (EMSL) viiakse Vigala vallas läbi projekt „Koostöö viib edasi!“. Projekti eesmärgiks on ühe omavalitsuse näol (Vigala) luua kohaliku tasandi koostöömudel, kuhu oleks kaasatud valla erinevad sihtgrupid: MTÜ-d, seltsid, külad, ettevõtjad. Suuren-dada koostööd omavalitsuse ja külade vahel, tõsta inimeste aktiivsust neis külades, kus veel pole südikust üles näidatud.

Esimeste kohtumiste tulemusena jõuti ühisele seisukohale, et enne aktiivõpet, tuleb saada ülevaade kogu valla külade tegemistest.

Ja selleks tuleb külasse külla minna! Nii toimuvadki veebruaris-märtsis väljasõidud küladesse. Ringsõitude ajal on kindlad peatumiskohad ja istumised, kuhu oodatakse kõiki huvilisi, kes soovivad oma arvamust avaldada

või teiste tegemistest osa saada. Alati teeb reisi kaasa keegi vallavalitsusest ja volikogust ning teised aktiivsed tegijad. Iga sõidu eest vastutab mõni meie oma valla aktivist, kes vabatahtlikult on selle töö enda peale võtnud.

I külatuur toimub 10. veebruaril – OJAPERE -KAUSI - KESU - AVASTE

Buss sõidab järgmiselt:
Kell 10.00 väljub Vana-Vigala Rahvamaja eest.
10.15 oleme Vängla sillal, et sõita läbi Ojapere küla rippsillani.
10.20 jätkame rippsillalt teekonda Kausi külla järgmine peatuspaik on Avaste töökoda.
10.45 liigume edasi Kesu poe juurde.
11.10 võtame suuna Avaste mäele, kus plaanime pikemat peatust. Kui on ilus talveilm, on mõistlik kaasa võtta kelgud.
12.00 suundutakse Vana-Vigala Rahvamajja, et kohvilaua taga külaasju arutada. Jutud räägitud, saab bussiga koju ka!

Et sõitu parem korraldada oleks, registreeri ennast tuurile neljapäevaks (08.02.07)
Vana-Vigala Rahvamajas või Raamatukogus
Telefon: 482 4419 või 5663 4116

Astra Põlma ja Mare Ülemaante

II külatuur 17. veebruaril:

10.00 Kesk-Vigala kauplus. Kogunevad Oese ,Vanamõisa, ja Tõnumaa külade rahvas.
11.30-11.50 sõit Tõnumaa turbatööstusesse.
12.00-12.15 peatus Matthias Johann Eiseni sünnipaigas.
12.15-12.30 Lepiku lihatööstus.
12.30-13.00 sõit Rumba sillale.
13.00 suundume Vängla külla Uuskaubi tallu.
Külakoosolek kell 13.15 - 15.15 Kogunevad Vängla ja Kojastu küla rahvas.

Tervitab Hillar Aiaots

III külatuur toimub 25. veebruaril:
10.00 kogunemine Kivi-Vigala põhikooli ees.
Külastatakse Naravere – Pallika – Jädivere (peatus)
Seejärel sõidetakse läbi Leibre – Konnapere – Sääla külad.
12.30 kohvilaud ja arutelu Kivi-Vigala rahvamajas.

Tervitab Heli Lints

IV külatuur toimub 3. märtsil:
10.00 Vana-Vigala rahvamaja eest start Tiduvere külla. Giidiks külavanem Jaan Kuusik.
10.45 Pärna turismitalu.
11.30 Vana- Vigala TTK parkla. Giidiks Maie Üürike.
12.00 Läti küla külaplats.
13.00 Paljasmaa küla - Maivälja.
13.30-16.00 Härma turismitalu.

Tervitades Liina Kikas

V külatuur toimub 10. märtsil:
10.00 algus Kivi-Vigala põhikooli ees.
Edasi sõidetakse Araste – Kurevere- Päärdu, kus toimub peatus (mõisapargi väravas).
Edasi jätkatakse marsruudil Palase – Manni – Rääski
Tuur lõpetab kohvilauaga Kivi-Vigala rahvamajas.

Heli Lints ja Krista Pesti

Tere Vigala külablogi!

Vigala külablogi kajastab EMSLi projekti kohaliku koostöö tugevdamiseks Vigala vallas.

Selle käigus üritame 2007. aasta esimesel poolel ühe omavalitsuse näitel (Vigala, eksole) luua kohalikul tasandil ühe võimaliku koostöömudeli, mida hiljem teised omavalitsused ja ühendused oma koostöö loomisel kasutada saaksid. Projekti eesmärgiks on sidemete tugevdamine Vigala kogukonnas (nii kodanike, kodanike ühenduste, ettevõtjate kui omavalitsuse vahel), eeskoste ja kaasamise alaste teadmiste , oskuste ja kogemuste saamine, jätkusuutliku koostöövormi tekkimine.

Projekti osalised:
- EMSL: projekti juht ja vedaja
- Vigala Vallavalitsus ja valla volikogu
- Vigala kodanikeühendused
- Kohalikud ettevõtjad
- Kohalik meedia
- Jne.

Partnerina lööb kaasa Eesti Külaliikumine Kodukant.

EMSL poolt on projekti juht Eha Paas, eha@ngo.ee, 5170214

Projekti finantseerib: