Vigala Rahvakoosoleku kokkuvõte 21.03.07

Koht: Kivi-Vigala Rahvamaja
Algus kell 17.00, lõpp 20.15

Koosoleku päevakavas oli:
- Sissejuhatus Vigala Vallavanemalt Priit Kärsnalt ja EMSL projektijuhilt Eha Paasilt
- Ühe toimiva koostöönäite tutvustus, Maire Vilbas, Ridala vald.
- Kokkuvõte küsitlustest ja tuuridest, Eha paas
- Grupitöö selgitamaks välja millist probleemi koostöös esimesena lahendada ning kuidas koostööd üles ehitada.


Koosolekul osales 34 inimest järgmistest küladest: Tõnumaa, Kivi-Vigala, Tiduvere, Vana-Vigala, Jädivere, Vängla, Läti, Paljasmaa, Päärdu; Vigala Vallavalitsuse ja volikogu esindajad, EMSL esindajad ja Rapla Külade Liidu esindaja.

Ajakirjanikuna oli üritust kajastama tulnud Viio Aitsam, Maalehest.

Töögruppide kokkuvõtted:

I töögrupp

Teemad: Korrastada Vigala valla koduleht. Vajalik on leppida kokku konkreetne inimene, kes jooksvalt koondab info erinevates valdkondades kokku; vallalehe levitamine raamatukogu, lasteaedade, kaupluste kaudu.

Koostöövorm: Viia läbi külades külavanemate valimine, igas külas leida oma initsiatiivgrupp. Selleks tuleb luua vallas töögrupp, kes abistab külades initsiatiivgruppe külavanemate valimiste läbiviimisel.

II töögrupp

Teema: Teed, viidad, Vigala piirkonna kaardistamine

Vorm: Volikogu külla! Ümarlaud piirkonna liidrite ja valla esindajatega.

III töögrupp

Teema: Vallaleht postkasti; Kodulehe arendamine, huvigruppidele oma link; Inimeste harjutamine koos käima – seda tuleb ühtselt organiseerida

Vorm: Külavanem – kes nad meil oleks? MTÜ?


IV töögrupp

Teema: Vana-Vigala ja Avaste vaheline teelõik mustkatte alla. Teeviidad, see aitab kaasa turismi arendamisel ja külade elanike elukvaliteedi tõstmisele; Külavaheliste teede remont ja kraavide puhastamine; Koostöö naaberküladega teede probleemi lahendamiseks (ümarlaud); Organiseerida naaberküladega ühisüritusi (vastlapäev, male-kabe, mälumängud, isetegevus); Majade ja talude ümbrus korda; Naabrivalve tõhusamaks

Vorm: Ümarlaud, volikogu küladesse käima.

Kokkuvõtteks

Koosolekul tõstatati kõige enam piirkonna teede kehva olukorda ja informatsiooni levitamisega seotud küsimusi (valla leht, koduleht, inimeste omavaheline suhtlemine).

Otsustati koostöö edendamiseks ja tõstatatud probleemide lahendamiseks minna edasi järgmiselt:

1. Luua iga küla/külade piirkonna esindajate ümarlaud. Selleks palume iga küla tuuri esindajat (Astra, Liina, Heli, Hillar, Aime, Mare) küsida oma piirkonna küladelt esindaja nime.

Nimekirja paneme kokku 5. aprilliks e-postil eha@ngo.ee. Ümarlauaga liituvad valla esindajad.

2. Ümarlaud koguneb 14. aprillil kell 10.00. Teemaks Informatsiooni levitamine vallas: ühiselt arutatakse läbi vallalehe ja kodulehega seonduv. Üritusele kutsume projekti poolt ka koolitaja/eksperdi kes nõustab ja annab juhiseid näpunäiteid.

Ümarlauaga arutame läbi ka järgmised tegevused. Kohana arvati, et sedakorda võiks koguneda Vana-Vigalas.

3. Vallavalitsuse eestvedamisel korraldatakse teede küsimuses ümarlaud kus osalevad valla, külade ja ettevõtjate esindajad. Kuupäeva pakub vald lähiajal välja.



Kokkuvõtte koostas
Eha Paas

Vigala Rahvakoosolek: KOOSTÖÖ VIIB EDASI! 21. märts Kivi-Vigala Rahvamajas

Head Vigala inimesed!

Ootame Teid 21. märtsil Vigala valla Rahvakoosolekule algusega kell 17.00 Kivi-Vigala Rahvamaja saalis. Koosoleku mõtteks on võtta kokku Vigala külatuuridel arutatu ning ühiselt leida teemasid mida vallavalitsus, külarahvas ja ettevõtjad koos saaksid lahendada.

KAVAS:

17.00 Koosoleku avamine ja vallavalitsuse ootustest koostööle - Priit Kärsna, Vigala Vallavanem.

17.20 Kokkuvõte EMSL ja Vigala valla koostööprojekti eesmärkidest, Eha Paas, EMSL projektijuht

17.30 Ühe täna Eestis toimiva koostöönäite tutvustus – Maire Vilbas, Ridala valla üks koostöö eestvedajaid.

Ridala valla ja külade koostöö areng sai alguse samuti külade tuuridest: Külast külla. Tuuride tulemusena äratati valla 14 külakogukonda, mille etteotsa valiti ka külavanemad. Tänaseks on külad, ettevõtjad ja omavalitsus koostöös teostanud mitmeid projekte, algatanud arutelusid ning käesoleva aasta alguseks moodustanud omavalitsuse ja kogukonnavahelise koostöö teostamiseks valla külade koostöökogu. Mida see koostöö elanikele ja vallale tähendanud on, mis kasu sellest on olnud – sellest Maire Vilbas räägibki.

18.15 Vigala valla külatuuride kokkuvõtted, Eha Paas

Osalejate kommentaarid täiendused
Ühiste probleemide ja tuuridel tõstatatud küsimuste ülevaatamine, täiendamine, täpsustamine.

Vigala valla ja külakogukondade edasise koostöö arutelu:
- ühise probleemi valimine, mida koostöös lahendada.
- koostöövormi valik: ehk milline koostöömudel võiks sobida Vigala vallavalitsuse ja külakogukondade, ettevõtjate koostööks.

Koosoleku orienteeruv lõpp kell 20.00

KOKKUVÕTE küsimustikest ja külade tuuridest teemal: Koostöövõimalused VIGALA valla kodanike ja omavalitsuse vahel

I
Üldandmed

Küsimustike jagati laiali ~ 50, tagasi laekus 23 küsimustikku. Küsimustikku jagati tuuridel, raamatukogus ja tuuride eestvedajate kaudu.

Vigala valla viiel külatuuril osales:
10.02 - Ojapere-Kausi-Kesu-Avaste - 19 inimest
17.02 - Oese-Vanamõisa-Tõnumaa – 36 inimest
25.02 - Kivi-Vigala-Naravere-Pallika-Jädivere-Leibre-Konnapere-Sääla - 25 inimest
3.03 - Vana-Vigala-Tiduvere- Läti-Paljasmaa-Maivälja - 36 inimest
10.03 - Kivi-Vigala – Araste-Kurevere-Päärdu-Palase-Manni-Rääski - 23 inimest
Kokku: 139 osalejat.

Vastanud:
- küla elanik: 14 vastajat
- küla või seltsi esindaja: 4 vastajat
- valla ametnik: 2 vastajat
- ettevõtja: 2 vastajat
- suvitaja: 1 vastaja

Vanus
- kuni 17: 0 vastajat
- 18- 26: 0
- 27- 55: 13 vastajat
- 56 -..: 10 vastajat

Vanuseliselt jäid küsimustikus esindamata noored, kelle arvamuse ja ettepanekute väljaselgitamiseks oleks mõistlik läbi viida üks Vigala valla noorte ümarlaud koos valla esindajatega.

Tuuridel olid esindatud kõik vanusegrupid ning kõikidel tuuridel osalesid ka valla volikogu ja vallavalitsuse töötajaid. Vigala vallavanem osales kõikidel tuuridel. Silma jäi aga, et kodanike poolt osales tuuridel rohkem Vana-Vigala kui Kivi-Vigala inimesi.

II osa
Koostööst seni

Küsitluse põhjal vastati informatsiooni saamise kohta vallas toimuvast järgmiselt:
Jah, piisavalt : 4 vastajat
Võiks rohkem saada: 6 vastajat
Ei saa informatsiooni: 4 vastajat

Informatsiooni saadi järgmistest kanalitest :
- internet, 3 vastajat (eraldi toodi välja, et tänane valla koduleht on kehv ning ei kajasta piisavalt infot)
- valla ajaleht 14 vastajat
- kohtumised 5 vastajat
- kuulutus 3 vastajat
- e-post 1 vastaja
- külanaiste jutt 1 vastaja

Oma algatusi, ettepanekuid omavalitsusele oli esitanud:
Jah, olen - 10 vastajat
Ei ole - 9 vastajat
4 vastajat jättis märkimata.

Oma ettepanekud esitati vallavalitsusele:
- Seoses külaliikumisega kohtuti omavalitsuse ametnikega koosolekul - 3 vastajat
- Käisin omavalitsuses, helistan - 4 vastajat
- Külakoosolekutel ühiselt otsustatud küsimused on külavanem valda edasi andnud - suhtlemine on käinud läbi külavanema - 1 vastaja
- Käin vallas, osalen kultuurikomisjoni töös, ettepanekud olen esitanud suuliselt - 1 vastaja
- Kohtumine valla spetsialistiga - 1 vastaja

Esitatud ettepanekutega arvestati järgmiselt:
- Mitte eriti - 2 vastajat
- Ei - 1 vastaja
- Jah - 5 vastajat
- Ei ole külapoolset initsiatiivi toetatud - 1 vastaja
- Nii palju arvestati kui võimalik - 1 vastaja.

Muud kommentaarid senise Vigala inimeste ja valla koostöö kohta:
- Koostöö võiks parem olla
- Täna jääb info seisma kusagile, vajalik oleks ühine ümarlaud. Vallal on toredad üritused – spordipäev, vallapidu, aukodanike traditsioon, raamatu jagamine.
- Valla inimesed ei taha tõepoolest head koostööd teha – ehk on vähe pingutatud
- Mujal valdades jagatakse kiriku kaudu kingitusi lastele suurtest peredest, mille on kokku pannud Ameerika lapsed oma vanematega. Võiks ju ka meie kirik midagi sellist organiseerida.
- Valla ametnikud toetavad koostööd, kuid ei organiseeri koostööd. Puudub innustav suhtumine – tee oma asja, kui soovid, aga ega see meisse eriti ei puutu
- Koostöö ei ole veel hoogu sisse võtnud, aga võib-olla pole kellegi meelest seda vajagi
- Mitte eriti elav huvi valla külaelanike elu-olu vastu
- Üldiselt leian, et võrreldes Belgiaga on Eestis külaelu riigi poolt hästi toetatud. Mulle meeldib.
- Bussiliiklus on nüüd küll selline asi, et 1-2 kordagi võiks saada Pärnu poole – hommikupoole, et saaks arsti juurde

Kokkuvõttes:
Informatsiooni liikumisega vallas enamik küsitletutest siiski rahule ei jäänud. Informatsiooni leviku puudulikust tõid välja ka kõikidel tuuridel osalejad. Täna sõltub informatsiooni edastamine külast sellest kas külal on aktiivne eestvedaja, kes edastab informatsiooni või mitte. Külad kus see puudub on jäänud kõrvale.

Ettepanekuid vallale esitatakse vähe ja enamasti kas suuliselt, kohtumisel. Ka tuuridel arutati antud teemat ning valla poolt oodatakse kõiki ettepanekuid siiski kirjalikult, mis tagaks ettepaneku menetlemise ametliku käigu. Teisalt üle poolte ettepanekute esitajate ettepanekutega on arvestatud ja püütud valla poolt toetada.

Senise koostööga on enamus vastanutes rahulolematud, ehk leitakse et koostöö ei ole täna veel sisuliselt käivitunud. Samas nii küsitlustes kui tuuridel osalejad peavad koostöö käivitamist tähtsaks ja on valmis sellesse panustama. Seega eeldused omavahelise koostöö loomiseks on olemas.

Omavalitsuse töötajad saavad küladest informatsiooni:
- küsid neilt telefonitsi: 0
- kutsud külade aktiivsemad inimesed kokku: 1 vastaja
- kodus külaelanike rääkides: 1 vastaja
- teed küsitluse: 0
- nad tulevad ise valda ja räägivad: 1 vastaja
- üritustel: 1 vastaja

III osa
Ettepanekud senisest parema koostöö loomiseks

Kuidas võiksid küla/alevike inimeste ettepanekud jõuda vallani:
- küla/alevike vanemate kaudu: 15 vastanut
- MTÜde esindajate, ettevõtjate ja omavalitsuse ümarlaua kaudu: 3 vastanut
- Kohalike inimeste ja vallaesindajate regulaarsete kohtumiste kaudu piirkondades: 12 vastanut

Muud ettepanekud:
- Volikogu peaks ka rahvaga suhtlema, nemad otsustavad suuri asju, las põhjendavad rahvale: 1 vastaja
- Täiesti võiks toimida see külablogiasjandus: 1 vastaja
- Telefoni teel: 1 vastaja
- Kõik kanalid on omamoodi olulised ning neid võiks kõiki kasutada: 1 vastaja
- Tuleb rääkida oma probleemidest, vaielda ja leida õige lahendus: 1 vastaja

Tuuridel osalejad pidasid algatatud külast-külla tuuride jätkumist oluliseks, kui ühte võimaliku koostöö vormi, samuti pakuti välja, et volikogude koosolekutel võiks regulaarselt külad ennast tutvustamas käia, tuua välja küla probleemid ja ettepanekud.

Küsitluses peetakse olulisimaks vormiks külavanemate ja omavalitsuse regulaarseid kohtumisi ning seeläbi koostöö loomist. Tuuridel jäi rohkem kõlama omavalitsuse ja piirkondade regulaarsed kohtumised-arutelud.

Külavanemate kaudu koostöö loomine eeldab, et külad/külade piirkonnad valiksid külavanemad. Täna on Vigala 27 külast külavanema valinud vaid 3 külas. Lisaks on aktiivsed eestvedajad olemas veel kolmes külas. Vald on vastu võtnud külavanema statuudi.

Juhul kui külavanemate läbi koostööd edendada tuleb:
- valida külarahval külavanemad
- viia läbi koolitused külavanematele
- luua külavanemate ja valla infovõrgustik

Teine võimalus on jätkata nn. tuure: näiteks kord kuus kohtub omavalitsuse esindus mõnes piirkonnas kodanike ja ühenduste esindajatega. Kuid ka see eeldab, et igas piirkonnas on olemas kohalikud eestvedajad ning on loodud omavaheline infovõrgustik.

Kuidas ja kui tihti soovivad vastajad saada informatsiooni valla otsuste ja tegemiste kohta:
- valla lehe kaudu: 22 vastajat (tihedusena soovitakse kord kuus)
- oma küla/aleviku esindaja kaudu: 4 vastajat
- teadetena kohalikel infotahvlitel_ 6 vastajat

Muud variandid:
- koduleht: 6 vastajat (koduleht peaks tunduvalt parem olema)
- e-posti kaudu: 3 vastajat
- küla esindaja peaks iga nädala korra informatsiooni saama: 1 vastaja
- info saamiseks tuleks kasutada kõike variante: 1 vastaja
- valla lehes võiks peale koolide tegevuse olla ka kirjutisi muudest sündmustest vallas: 1 vastaja
- raamatukogudes saaks otsustega tutvuda: 1 vastaja
- kõige tähtsam oleks siiski külavanem: 1 vastaja
- valla lehte võiks ka tellimise teel saada, või siis nagu paljud vallad teevad, leht on tasuta postkastis: 1 vastaja

Informatsiooni edastamisel nägid kõik vastajad olulisima kanalina valla lehte. Samas tuli tuuridel arutatust välja, et valla lehe tegijad ei saa kohtadelt informatsiooni kätte. Siin tuleks kokku leppida iga piirkonnaga oma esindajad, kes oleksid näiteks kohalikud lehe reporterid. Samuti on vajalik analüüsida lehe levikut, kas ja kuidas jõuab see elanikeni.

Mitmel korral rõhutasid vastajad kodulehekülje tähtsust ning oma rahulolematust tänase lehe kohta, kus ei ole piisavalt vajaliku informatsiooni.

Tuuride osalejad pakkusid välja, et lisaks valla lehele ja interneti kodulehele võiks valla juures olla e-posti list kõigi külade esindajate aadressidega, kel on ligipääs interneti ja alati enne olulist üritust, avaliku arutelu saadetakse neile meeldetuletus, kutse jne. Nemad omakorda saaksid informeerida siis teisi külaelanike, kel puudub internetiühendus. Rohkem tuleks propageerida ka raamatukogu võimalusi infokeskusena, seal interneti kasutamise võimalust.

Muud ettepanekud, kommentaarid kodanike ja omavalitsuse vaheliseks koostöö loomiseks:
- Külavanema kaudu, infotahvli kaudu: 1 vastaja
- Kindlasti jätkata ühisüritusi: spordipäev, vallapidu: 1 vastaja
- Vallaametnike kohtumised külarahvaga: 1 vastaja
- Kord aastas volikogu, vallavalitsuse töötajad võiksid koguneda valla erinevates piirkondades: 1vastaja
- Infotelefon (kus vastab inimene, kes kogub igasugust valla infot, kes oskab inimesele anda soovitusi jne): 1 vastaja
- Korraldada nn. avalikke arutelusid valla, aktivistide ja elanike osalusel . mida rohkem inimesi, seda rohkem ideid: 1 vastaja

IV osa
Osalemine ühingute ja ringide töös

Vastajate osalemine mõne ringi, mittetulundusühingu töös:
Jah 7 vastajat
Ei osale 8 vastajat
8 vastajat jättis märkimata. Antud teema leidis kõige vähem tähelepanu nii tuuridel kui küsimustikule vastajates.

Vastajate rahulolu tänaste Vigala vallas pakutavate (nii omavalitsuse poolt kui ühenduste poolt) võimalustega osaleda mõnes ringis, ennast täiendada, koolitada jne.
Jah , väga rahul 1 vastaja
Rahul 9 vastajat
Ei ole rahul 4 vastajat

Ettepanekuid, kommentaare koolitusteks, enesetäiendusteks, ringitööks:
- võimalusi osaleda külaliikumise koolitustel
- sisse tellida uudseid lühiajalisi ringe
- täiendkoolitust PK juures TTT- juures: aiandus- , kokandus-, keeleõpe. Koolitus võiks olla tasu eest. Koolil on olemas ju õpetajad keda täiendkoolituse korraldamisel rakendada
- meil on hariduse osas tohutu potentsiaal 3 kooli 1500 elaniku kohta.
- pole võimalik ringide tööst osa võtta, transpordi puudus 3
- kiriku, koguduse elu oleks vaja
- väike vald on olnud tubli

Tuuridel välja toodud teemad, küsimused mida koostöös omavalitsus-kodanikud lahendada võiksid:

Küla viidad ja piirid
- Talud võiksid ise oma tee otsa panna talu nime. Igaüks võiks selle ise kujundada.
- Külade piirid tekitavad segadust. Kesk-Vigala võiks olla ikka Kesk-Vigala mitte Tõrumaa. Nii see kui viitade puudumine raskendab tuletõrjel , kiirabil hädaliste üles leidmist.
- Vajalik on panna üles viidad kõikidesse küladesse. Täna olid viidad vaid ühel teel. Need viidad on üles pannud Maanteeamet. Koos viidastamisega võiks Vigala sissesõidul olla suur kaart kus näha kõik külad, keskused, ettevõtjad koos kohalike toodetega.

Küla ajalugu.
Kai Bergmann, küsimus: Kas keegi peale minu tegeleb veel külaajalooga. Oleks oluline valla lehe kaudu kutsuda inimesi teada andma, kas ja mis materjale meie küladest olemas on. Kai on omalt poolt valmis inimesi nõustama, aitama, et ajalugu käsitlev materjal saaks korrektne. Meil on olemas Priit Ratasepa poolt koostatud Ojapere küla ajalugu, samuti Linda Keller kogus materjale Naravere küla ajaloo kohta.

Vajalik on kindlasti vallas ühe inimese olemasolu, kes materjalide kogumist koordineeriks. Ehk oleks mõistlik ka korraldada küla ajaloo kogujatele, materjalide koostamiseks koolitus.
Tänaste Kroonika raamatute vahel võiks olla ka piirkondade kaardid. Oluline on just praegu ajalugu talletada, kuniks meie vanad memmed-taadid veel elavad.

Piirkonna turismi arendamine
- Vaikne turism ja spordikompleksid. Pakuti välja kelguradade rajamist Avaste mäele, laudtee ehitamist Soontaga linnuseni. Samuti muuseumi rajamist. Avastest on Rein leidnud maa seest palju vanu esemeid mida ta täna hoiab enda juures või on andnud ära mujale muuseumitesse.
- Muuseumi teema tõusis pea igal tuuril. Tekkis mõte luuagi Vigala piirkonnas oma muuseumide kette ja seeläbi eristuda teistest: käsitöömuuseum, tööriistade muuseum, raamatud, käsikirjad, postijaam, mööbel, tarbeesemed jne. Kohaliku turismi arendamiseks on vajalik kohalike tegijate koostöö, samuti on meil vaja informatsiooni piirkonnas tegutsejatest – mida majapidamised teevad-oskavad. Tänagi avastasime Kesu külas kohaliku mee. Endisest Kesu poest saab mett!
- Kesu raba – sookaitseala, ka seda võikime rohkem ära kasutada, näiteks Kesu raba laugastik! Koht ujumiselamusteks!
- Välja tuleb arendada kohalikule tootele põhinev „oma nänn“. Ka seda saab edukalt teha koostöös!
- Võimalike kohalike turismiarendajatele on vaja kohapeal läbi viia põhjalik koolitussari: kuidas koostada äriplaani, teha ühist turundust jne. Koolitussarja väljatöötamiseks on kindlasti vaja kaasata kutsekool, kus on olemas materjale ja õppejõude.
- Kui turismile keskenduda siis peab sellele taha tulema kogu kogukond. Üksi turismis me läbi ei löö. Vajalik on ühine turundus, ühised pakkumised turismifirmadele, et mööda vuravad turismibussid teeksid Vigalas peatuse.
- Probleemiks on hea toitlustuskoha puudumine. Kui Roomet Vana-Vigalas oma toitlustuskoha valmis saaks siis saaks ka see probleem lahenduse

Koostöö ettevõtjatega
Tuuril külastasime Vigala Piimatööstust, mille omanikud on itaallased. Eha pakkus välja mõtte, et itaallased võiks kokku viia valla rahvaga, et üks teaks teisest. Probleemiks on siin aga asjaolu, et itaallastest omanikud kogu aeg vahetuvad, nii, et kedagi pole kutsuda kohtuma. Siit jääb õhku küsimus: kuidas tugevate ettevõtete juhtide ja kogukonna ühist toimetamist oleks võimalik kokku viia. Koostöös omavalitsuse ja kodanike kohtumised just kohtadel, piirkonniti

Osalejad tõid välja ka tuuride positiivse küljena võimalust kohalikel inimestel omavahel kokku saada ja suhelda. Ehk oleks mõistlik ka peale projekti lõppu selliseid tuure teha. Näiteks suvel näevad kõik külad hoopis teistsugused välja.

Informatsiooni vähene liikumine
Kivi-Vigala kiriku juures selgus, et kirik korraldab avatud uste päevi juunis-augustis, aga enamikel tuuril osalejatel ei olnud sellest midagi teada. Kiriku üritustele tulevad inimesed osalema Iisraelist, aga oma kohalike inimesi ei ole. Valla poolt täpsustati, et lehe tarvis on alati küsitud, kuid probleemiks on , et inimesed ise ei anna oma tegevustest, plaanidest teada.

Informatsiooni paremaks liikumiseks võiks vallas olla inimeste meililist, kellele alati enne mingeid koosolekuid nädal varem kutse saadetaks. Külad võiks kokku leppida, kes on nende esindajad listis, et need siis saaks informatsiooni anda edasi kõigile neile kel ei ole internetiühendust. Valla lehes kord kuus ilmuv teada kipub õigeks ajaks ununema.

Informatsioon võiks olla üleval ka põhilistes kogunemispunktides: apteegis, raamatukogus, kaupluses.

Vaja on ka Vigala blogi aadress igale poole välja panna, et inimesed oskaksid teaksid seda kasutada. Eesmärk on, et blogi jääks kasutusse ka peale projekti lõppu.

Kohalike suvitajate ja prominentide kaasamine arendustegevusse
Vigala vallas on omad suvitajad ja neist nii mõnedki üsna kuulsad ja tuntud nimed. Ka suvitajate kaardistamine on vajalik ning nende kaasamine kohaliku elu edendamisse. Näiteks oli valla lehest lugenud reisi kohta suvitaja Meelis, kes seepeale ka reisil otsustas osaleda. Reisi käigus kohtusime Elmo Nüganeniga, kes kohalikul jõel suusatas.

Tuulegeneraatorid
Võiks Eesti Energiast järgi uurida Vigalas tuulegeneraatorite üles paneku, antud teema tuleks lisada ka arengukavasse

Oma piirkonna huvide ühine kaitsmine
Üle Eesti on käivitunud Leader tegevusgrupid, kes koostavad 2007-2013 EL rahade kasutamiseks piirkondlike strateegiaid. Vigala inimeste huvi on, et Rapla tegevusgrupi, kuhu kuulutakse strateegia tuleks põhjalik ning seal oleks kajastatud meie huvid. Kindlasti peame oma inimestega strateegia koostamisel osalema.

Vajadus kaardistada külade probleemid. Omad probleemid on tuuri käigus toonud välja Vängla,
Kojastu, Oese, Vanamõisa ja Tõnumaa ning külade esindajate ja omavalitsuse ühisel kohtumisel läbi arutada.

Vängla küla probleemid:
1. Vängla pais Velise jõel: Pais on lagunenud, tagajärjeks võib olla veetaseme langemisel kallaste varisemine.
2. Kõvakattega tee vajalikkus Avaste mäeni või Vängla sillani. Põhjendus:
a. Küllalt tihe liiklus (veel)
b. Turismi elavdamiseks:
Uuskaubi talu ravimtaimeraja turism, Veskimägi talu veeturism ühenduses loodetava Avaste soo laudteega Soontagana maalinnale. See oleks ühendanud meid Pärnumaa tõmbekeskusega.
3. Viidamajandus taludele. Samuti võiks olla Avaste sildi kõrval (Selja kõrtsi juures) viide Vängla külale

Kojastu küla probleemid:
1. Tee remont Ilmar Künnapase taluni.
2. Lagunenud rippsild Jaaksonite talu juures. Vajalik peamiselt jala- ja jalgrattaturistidele.

Kahe küla ühiseks probleemiks on ka töötus ja väikesed palgad.

Oese küla probleemid:
1. M.J.Eiseni sünnikoht korda. 28.septembril on tema 150.sünniaastapäev
2. Sildimajandus
3. Teed

Vanamõisa ja Tõnumaa küla probleemid:
1. Teed.
2. Sildimajandus.
3. Kesk-Vigalas tuleks teha bussiooteputka koos küla infotahvliga

Vigala külatuurid on selleks korraks lõppenud!

Viimane väljasõit mööda Vigala külasid toimus 10. märtsil ja alustati taas K-Vigala Põhikooli eest. Reisi eestvedajateks olid Naima Maalin ja Elle Altmets, läbiti Sääla-Araste-Kurevere-Päärdu ning Vene küla. Ette tõtates võiks öelda, et tegemist oli üllatuste tuuriga.

Hašeki Šveiki parafraseerides võiks öelda, et Vigala sees on peidus veel teinegi Vigala, mis on palju suurem ja huvitavam kui silmaga paistab.

Reisil osales 23 inimest ja alustati traditsiooniliselt bussi istumisega. Lugusid Vigalast pajatas läbi mikrofoni Naima Maalin. Saime teada, et Sääla külas asus vanim karjamõis, mis sai tuntuks lambakasvatusega. 1837 aastal asutati siin Eestimaa Lambakasvatajate Selts ja rajati vildi tööstus.

Peagi olime jõudnud Raba koolini. Kool alustas oma tegevust endises Raba kõrtsihoones aastal 1845. Praegu on selle väsinud välimusega hoone sisemus täidetud vanavaraga. Ahhetame kõik, sest hoone sisemusest leiame tõelist avastamisrõõmu. Toad on täis vana mööblit, mille restaureerimisega hoone omanik Udo Hunt siin vaikselt tegeleb.

Edasi viib reis meid kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoju Araste külla. Kunstniku vanemate poolt rajatud Paiba talu korrastatud õues mõjuvad lääpa vajunud elumaja palkseinad ühtaegu nukralt kui ka jõuliselt. Tore on tõdeda, et tõelised kunstilised väärtused püsivad ajas paremini kui maine vara. Suhteliselt heas korras on aidahoone mille ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud kolmnurkne peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L.(isa initsiaalid) .

Järgmine peatuspaik oli Kivi-Vigalas. Siin andis ülevaate oma tegemistest kohaliku puidufirma OÜ S.S. Vigala Puu esindaja Viljo Siimsalu. Firma alustas tegevust 2000. aastal ning tsehhid on rajatud endistesse karjalautadesse. Tõsi küll, K-Vigala laudas tegeldi puutööga juba kolhoosiajal, kuid Kurevere laudas alustati sõnniku välja rookimise ja ruumide korrastamisega. Firma põhitegevuseks on täispuidust mööbli ja mööblidetailide valmistamine. Kuna tegemist on kvaliteetmööbli ja masstoodanguga, läheb enamus kaupa piiri taha. Alltöövõtuna toodab ettevõte puitdetaile paljudele Eesti suurematele mööblitööstustele. Firma pakub tööd kolmekümnele inimesele, kellest poole moodustavad Vigala elanikud.

Jätkame oma teekonda läbi Päärdu küla. Saame teada, et siin on ka külaliikumine pead tõstmas ja suvel plaanitakse külakokkutulekut. Peagi jätkame liikumist mööda endist Tallinn-Pärnu maanteed, mis oli rajatud omakorda muistsele sõjateele. Tee on täis pikitud paiku, mis täis ajalugu.

Esimesena möödume Pipra talust, mis rajatud Pipra postijaama maadele. Talus sündis Mihkel Aitsam (üks neljast - revolutsionäär Aitsam). Tema oli üks Velise Vabariigi mõtte algatajatest. Bussiaknast möödub Linnuste. Talu nimi annab kinnitust sellest, et siin oli oletatavasti vana eestlaste linnus. Siit ammutas ainest Mihkel Aitsam (see kirjamees) oma romaani „Hiislari tütar“ kirjutamiseks.

Siis peatub buss metsa serval ja justkui kummitusena kerkib meie ette kabel. Väike ja armas. Hoone välisfasaad oma kahe väikse külgtorniga meenutab Rapla kirikut. Tegelikult on tegemist Velise mõisaomanike von Maydelite suguvõsa matmispaigaga. Koht mõjub tõesti kauni ja suursugusena. Saame teada, et kabelit on aastatel 2004-2005 restaureeritud, aga kaunid baroksete nikerdustega uksed on Tallinnas Laia tänava Hobuveskis hoiul.

Bussis jätkuvad lood taludest ja nende ettevõtlikest asukatest. Tisleri talus oli olnud neli uljast meest, kes panid aluse 1928. aastal Päärdu puhkpilliorkestrile. Orkester kasvas 28-pealiseks ja koos mängiti pilli nelikümmend aastat. Päärdu oli sellepärast huvitav kant, et siin olid väiksed majapidamised. Et ennast ära elatada, tuli tegeleda käsitööga. Siin tegutses mitu rättsepa leidus parkaleid ja kudujaid.

Järgmine peatus Päärdu mõis. Teada on, et mõis põles 1546. aastal maatasa ja uus hoone valmis 1790. aastal. Hoone fassaadi kaunistab suguvõsa vapp. Ettevõtlikust tundub jaguvat ka mõisa uutel omanikel ehitus-, restaureerimis- ja korrastustööd käivad mitmel rindel. Heldinult meenutab reisiseltskond, kuidas omal ajal mõisas asuvas rahvamajas tantsimas käidud. Tantsuks just ei läinud, aga endise karjamõisa asukoha vaatasime ka üle.

Laste suureks rõõmuks - nende jaoks oli see tuur oma sisukusega juba tüütuks muutumas - siirduti viimasesse külastuspaika, Manni Kõrtsi. Seda, et siin vanasti pood tegutses, teadsid kõik tuuril viibijad. Aga selliseks vastuvõtuks, mis ees ootas, ei olnud meist keegi valmis. Bussi kõrtsi ette saabudes ilmus lävele MTÜ „Manni-Miili Kõrts-muuseum“ perenaine Juta Ruut, kaelas kodarehted, seljas pikk punane kleit, mida katmas pikk must nahkmantel. Teelistele olid süüdatud küünlad ja hoones praksus tuli kaminas. See pilt võttis tummaks - meid oli oodatud ja laudki kaetud!

Perenaine, kes tavaelus Tallinnas sisearhitektina leiba teenib, näitas lahkelt oma valdusi ja rääkis MTÜ loomise mõttest. Muuseumi ideeks on tutvustada Läänemaa ja kohaliku piirkonna rahvuslikku käsitööd. Tegemist on üdini aatelise ettevõtmisega . Seda toetab igati ühelt kultuuri analüütikult pärit väide, et „21 sajandi alguse plahvatuslik linnastumine ja üldine globaliseerumine on tugevdanud huvi paikkondlike väärtuste vastu“

Eks johtusime sellest meiegi, kui ühiselt oma vallale tuuri peale tegime. Saime teada, et tegelikult on meie vald väga suure potentsiaaliga .Kui ainult oskaks tarku otsuseid teha, üksteist kuulata ja oma rõõmudest-muredest kõva häälega rääkida. Selleks, et sind teataks, tuleb ennast nähtavaks teha!

Nii, et armas Vigala elanik - kui sa selle artikli viitsisid lõpuni lugeda, tea, et kodus istumine ja virisemine ei tee sinu maailma paremaks!

Tule 21. märtsil K-Vigala Rahvamajja külade koosolekule, et oma arvamus valla paremaks toimimiseks teatavaks teha!

Astra Põlma

V tuuri kokkuvõte

Viies külade tuur toimus 10. märtsil marsruudil: Kivi-Vigala-Araste-Kurevere-Päärdu-Palase-Manni-Rääski. Ühine arutelu oli Kivi-Vigala Rahvamajas. Tuuril osales 23 inimest.

Üles kerkinud küsimused:
- Üle-eesti on käivitunud Leader tegevusgrupid, kes koostavad 2007-2013 EL rahade kasutamiseks piirkondlike strateegiaid. Vigala inimeste huvi on, et Rapla tegevusgrupi, kuhu kuulutakse, strateegia tuleks põhjalik ning seal oleks kajastatud meie huvid. Kindlasti peame oma inimestega strateegia koostamisel osalema.
- Muuseumite teema on üles kerkinud kõigil tuuridel. Käesoleval tuuril käisime kahes kohas, kus on loodud sisuliselt omalaadi muuseum. Miks mitte Vigalas luua muuseumide võrgustik: käsitöö, raamatud, käsikirjad, mööbel, olme-tarbimisesemed, postijaam jne?
- Kui turismile keskenduda, siis peab sellele taha tulema kogu kogukond. Üksi me turismis läbi ei löö. Vajalik on ühine turundus, ühised pakkumised turismifirmadele, et mööda vuravad turismibussid teeksid Vigalas peatuse.
- Probleemiks on hea toitlustuskoha puudumine. Kui Roomet Vana-Vigalas oma toitlustuskoha valmis saaks, siis oleks ka see probleem lahendatud.
- Üles kerkis juba esimesel Tuuril välja toodud Vängla laudtee rajamine.

Ühised mõtted pani kirja Eha Paas

IV külade tuurist pikemalt, kust saad teada ka palju olulist Vigala ajaloost

Laupäeval, 3. märtsil on kogunenud raamatukogu juurde paarkümmend reisihuvilist, vaadatakse üle raamatukogu endised ruumid ja peatutakse uutes ruumides.

Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee ehitati 1928-1931 ja töötas 1931–1968. 01.detsembril1931 avati pidulikult 96 kilomeetri pikkune Rapla–Virtsu raudteeliin liikluseks. Ajutiselt oli jaamahoone seni raudteetööliste majas.

1932 aastal valmis jaamahoone lõplikult. Kokku ehitati üle 70 erineva hoone (veetorn, kaubaaidad, kuurid, keldrid, elumajad jne.) Erineva pikkusega sildasid rajati 54. Ülesõite oli rohkete külavaheteede tõttu 150.

26. mail 1967 suleti Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee, liin lammutati 1968 aasta jooksul. Jäid vaid teetamm, sillad ja hooned. Jaamahoonet on kasutatud pidevalt: korterid, keskjaam, raamatukogu I korrusel; sidejaoskond, „Vabadus“ kolhoosi kontor; kauplused, raamatukogu uuesti II korrusel 1988 aastast, sest siis valmisid kõrvalolevad hooned. Rahvamaja ja „Vabadus“ kolhoosi keskusehoone.

Jaamahoone remondiga alustati 2005. aastal, mil vahetati katus ja aknad. 2006 aastal jätkus remont ning raamatukogu peaks sel aastal kolima alumisele värskelt remonditud korrusele. Igatahes leiab antud loo kirjutaja, et Mare Ülemaante on meie valla külaliikumisel üks olulisemaid inimesi, kes on talletanud palju ajaloolist materjali Vana-Vigala Raamatukogus, kes on võlutud ka muuseumi loomise ideest ning tore külaelanik, kes tunneb siinseid inimesi.

Enne bussireisi tutvustas meile ka Jaama ajalugu Maie Üürike, illustreerides oma mälestusi vanade fotodega. Kas Teie teadsite, et esimesed krundid Jaama jagati loosimise teel?

Kõik bussis, läks sõit Tiduvere külasse lahti. Reisijuhiks loomulikut pika staažiga Tiduvere külavanem Jaan Kuusik.

Tiduvere küla on hajaküla mõlamal pool Vigala jõge. Külavanem tutvustas reisijatele talukohtasid nii endisi kui praegusi suitse. Kindlasti pole uudiseks, et Kullika talus on sündinud ja peremees olnud mitmekülgne Jüri Gildemann, kelle surmast saab tänavu 100 aastat. Pole vist ühtegi eestlast, kes ei teaks Gert Kanterit ning enamus maainimesi mäletavad kunagist põllumajandusministrit Harald Männikut.

Esimene peatus oli Ahjuvere talu maadel, kus on rajamisel turismitalu. Iga soovija sai ise proovida vibulaskmist ning paintball´i .Elevust jätkus kõigile. Kellel huvi tekkis, võtke ühendust külavanemaga ja ning uurige, kus täpselt need atraktsioonid asuvad.

Järgmisena kulges sõit küla teisele poole ning saime teada, et omal ajal käisid Tiduvere küla noored Tollil koolis ning palju muudki huvitavat endistest aegadest.

Vana-Vigala küla asub samuti Vigala jõe mõlemal kaldal. Tegusaid inimesi ja ilusaid kohti jagub kõikjale.

Kaasajast tutvustas Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktor Enn Roosi kooli õppelaboreid, kuhu külainimene tavaliselt ei satu. Hoolimata laupäevast võis näha õpetajaid tegutsemas, sai küsida asjatundjatelt küsimusi.

Läti küla läbib ka Vigala jõgi. Külla ulatuvad mõisa alleed. Meie rõõmsat reisi illustreerisid Maie Üürike, Jaan Kuusik ja Rein Lieländer. Peatuse tegime Aime ja Kaljo Kalso juures. Nende maja kaunisse jõekaldasse on loodud kena külaplats, kus toimuvad külakoosolemised jaanipäeva ajal ja külakokkutulekud.

Edasi sõitsime Vigala valla kõige eakama, proua Nööbi maja juurde, kus pöörasime bussi ümber ja alustasime sõitu Paljasmaa külla, mis on tekkinud nn Läti heinamaade lõunaossa.

Paljasmaa on samuti hajaküla, ulatudes Velise jõest Vigala jõeni vahetult enne nende ühinemist. Küla läbib endisel Rapla-Virtsu kitsarööpmelisel raudteetammil kulgev Kirbla-Vana-Vigala maantee.

Paljasmaal võttis meid Härma talus vastu ettevõtja ja muidu aktiivne peremees Olev Nisumaa, kes lahkelt näitas oma turismitalu ruume ning kostitas reisijaid.

Kokkuvõte reisist tehtud, sõitsime taas õnnelikena laupäeva pärastlõunat kodudesse veetma. Muljeid jätkus kõigile!

Liina Kikas

Vigala kultuuriloo tähtpäevi 2007

13.08.1907-18.10.1962 Mihkel Saia pillimängija, õpetaja ja orkestrite juhataja. 100 aastat sünnist.

Vigala esimene amatöörfotograaf Hans Reimer (1872 -1957) 135 a. sünnist

Vigala esimene kutseline fotograaf Madis Rukki (1882-1961) 135 a. sünnist

Mõlema mehe töödest on näiteid avaldanud Peeter Tooming oma albumis „Tähelepanu, pildistan“(1986. Tallinn), ümbrispaberil muuseas Vigala mehe Madis Liedenbergi foto (paraku tundmatult autorilt).

24.09.1872 sündis Jaan Teemant Vigalas. 135 a. sünnist (surma koht teadmata 1942)

Oli 1925-1927 ja 1932 riigivanemaks.

28.09.1857-06.08.1934 Matthias Johann Eisen 150 a. Sünnist. 1872 koostas Eisen ülevaate Vigala murdest. Trükisõnas ilmunud kogumikes on Vigala vanasõnu, mõistatusi, muistendeid. Erialastes väljaannetes leiame fotosid Vigala käsitööst, olgu need vaibad, kindad, õllekapad või mööbel. Aastatel 1970-1999 ilmunud „Eesti rahvakalendris“ on kirja pandud Vigala rahva tähelepanekuid rahvakalendri kohta. Aastatel 1969-1974 ilmunud Ülo Tedre koostatud „Eesti rahvalaulud“ sisaldavad hulgaliselt Vigala rahvalaule.

15.10.1822-20.04.1884 Berend (Päärn) Gildemann 185 a. Sünnist. 1838-1844 Vigalas köster-kooliõpetaja. 1844-1851 Jädivere seminari juhataja. Tema koostas esimese mahuka eesti luule antoloogia „Lillekesed ehk: Mitmed ja mitmesuggused laulud Ma rahwale ello parrandamisseks ja ausaks aiawiteks“. Avaldas ristikoguduse ja luterluse ajalugu tutvustava „Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl“ ja esimese eestikeelse geograafiaõpiku „Mailma made õppetus“

01.12.1877-17.06.1953 Mihkel Aitsam kirjanik, ajakirjanik, koduloo-uurija 130 a. Sünnist 1894.a. Alustas Läänemaal rahvaluule kogumist, olles siitkandi aktiivseim Jakob Hurda abiline. Üheksa aasta jooksul lähetas ta Jakob Hurdale 56 saadetist 111 postipoognal kokku 1858 artiklit:

889 vanasõna
306 rahvausundi kirjeldust,
178 kõnekäändu,
128 rahvalaulu,
125 mõistatust,
76 muinasjuttu,
44 unenäoseletust,
42 naljakat küsimust,
39 tantsulugu viiulile,
20 nõia- ja arstisõna,
10 punkti kombeid ja ilmaennustusi

Avaldanud üheksa ajaloolist romaani ja jutustust.

Tema uurimused kajastuvad raamatus „Vigala kihelkonna ajalugu“ (2006). Rapla 1994. aastal ilmunud „Nädalise“ raamatukogus Mihkel Aitsam „Hiislari tütar“.

(Kaie Bergmanni ettekanne 25.okt.2000)

Vigala orkester alustas keelpilliorkestrina, kuna viiuleid oli külades rohkem. Miks?

Tiduvere küla Kullika talus sündinud ja hiljem peremeheks olnud Jüri Gildemann 100 a. surmast (1836-1907) Õppis Oese vallakoolis ja Jädivere Õpetajate Seminaris. Oese vallakoolis õpetas kooliõpetaja Jaan Eisen kõige muu kõrval ka tisleritööd ja viiulimängu, Jädiveres õpiti orelimängu. Jüri Gildemannil oli huvi nii puutöö kui ka muusika vastu. 1863. a. tegi ta esimese viiuli, hiljem harmooniumi. Täiendas end Tallinnas orelimeistri juures 1866. a. Valmis tal esimene orel, mis osteti Raba koolile.

Viiulite arvu ei tea, kuid oreleid tegi Jüri Gildemann 34. Peale koolide, kirikute ja palvemajade ostsid neid ka jõukamad talupojad. Jüri Gildemann on kirjutanud ka perekonnakroonikat, milles muuhulgas mainib, et „1886“ a. Algab meil pissoke laulu selts Konnofere lastega“ - see olnud segakoor paarikümne neiu ja noormehega, lauldud neljahäälselt. 1882 a. Asutas Konuvere noormeestest meeskoori 1889 a. Vallakohtu ametissepaneku pidulikul koosolekul mängis Vigala vallamajas tema Kullika orkester.

Ülevaate koostas Mare Ülemaantee.

Kokkuvõte IV tuurist

Kokkuvõte Vigal IV tuurist 3. märtsil 2007
Marsruudil: Vana-Vigala- Tiduvere- Läti-Paljasmaa- Maivälja
Ühine arutelu toimus Härma turismitalus.
Osalejaid oli kokku 36 inimest.

Mõtted, mis arutelul välja toodi:
- Meil puuduvad viidad küladele. Talud võiksid ise oma tee otsa panna talu nime. Igaüks võiks selle ise kujundada.
- Külade piirid tekitavad segadust. Kesk-Vigala võiks olla ikka Kesk-Vigala mitte Tõrumaa.
Nii see kui viitade puudumine raskendab tuletõrjel , kiirabil hädaliste üles leidmist.
- Vallavanem palub kindlasti kõigil, kel mõni mure, probleem see panna paberile ja kirjalikult vallavalitsusse esitada, siis on kindel, et esitaja mure kaotsi ei lähe.
- Liina andis teada, et on kavas 18. augustil korraldada Vigala valla külade kokkutulek.
- Käivitumas on valla üldplaneeringu tegemine ja sellega seoses toimuvad avalikud koosolekud. Kindlasti tuleks neil osaleda, sest kui siis ei saa oma soove planeeringusse sisse, siis hiljem on seda väga raske teha.
- Informatsiooni paremaks liikumiseks võiks vallas olla inimeste meililist, kellele alati enne mingeid koosolekuid nädal varem kutse saadetaks. Külad võiks kokku leppida, kes on nende esindajad listis, et need siis saaks informatsiooni anda edasi kõigile neile, kel ei ole internetiühendust. Valla lehes kord kuus ilmuv teada kipub õigeks ajaks ununema.
- Informatsioon võiks olla üleval ka põhilistes kogunemispunktides: apteegis, raamatukogus, kaupluses.
- Vaja on ka Vigala blogi aadress igale poole välja panna, et inimesed oskaksid teaksid seda kasutada. Eesmärk on, et blogi jääks kasutusse ka peale projekti lõppu.

Mõtted pani kirja Eha Paas

Vaata Luc'i pilte siit.
Vaata ülevaadet Kodukandi kogutud koostööprojektidest
valla ja seltside vahel.doc